Mis teeb ühed inimesed edukaks ja teisi mitte? Jättes praegu kõrvale kõikvõimalikud viited talendile, juhusele, töökusele, tarkusele jne, tundub olevat üldaktsepteeritud mõtteviis, et edukad inimesed seavad endale sihte ja liiguvad ka aeglaselt, ent kindlalt nende poole. Sestap ongi koolitused on pungil eesmärkide seadmise tehnikaid ning iga juhtimise-meeskonna-eneseabi õpik räägib sellest, kuidas sihte seada ja neid ära teha.
Ja siis saabub „esmaspäev“ – 8 10st suitsetamise mahajätjast hakkab uuesti suitsetama, umbes pooled inimesed annavad uusaasta lubadusi, ent vaid marginaalne osa suudab neid täita jne. Milles siis asi?
Leidsin suurepärase artikli PsyBlog kodulehelt, mis väidab, et lisaks kõikidele headele nõuannetele kuidas sihti seada on ka vähemalt sama palju nõuandeid, mis kaasa ei aita ja mis sagedasti hoopis vastu hakkavad töötama. Kuidas siis?
Järgnevas on 10 üsna tavapärast „tehnikat“ eesmärgi seadmisel.
- Tee tegevusplaan, kuidas sa samm-sammult eesmärgini jõuad
- Motiveeri ennast keskendudes kellegi teise tegemiste jälgimisele, kes on saavutanud samalaadse eesmärgi
- Räägi teistele oma eesmärgist
- Mõtle kõigele sellele halvale, mis juhtub siis, kui sa eesmärki ei saavuta
- Mõtle kõigele sellele heale, mis juhtub siis, kui oled eesmärgi saavutanud
- Proovi kõrvale panna negatiivsed mõtted eesmärgist ja sellest, mida pead selle saavutamiseks tegema
- Premeeri ennast edusammude puhul
- Toetu tahtejõule
- Pea oma sammude kohta arvet
- Fantaseeri ja visualiseeri, kui äge Su elu on siis, kui oled eesmärgi saavutanud
Ülalkirjeldatud nimekiri on päris psühholoog Richard Wisemani eelmisel aastal avaldatud uuringust, kus ta küsitles tuhandeid inimesi nende eesmärkide ja nende saavutamisviiside kohta. Ja mõistagi jälgis ta ka seda, kui paljud ja kuidas inimesed oma sihtideni jõudsid. Eesmärgid olid näiteks suitsetamisest loobumine, kaalu vähendamine, uue töökoha leidmine jne.
Ja tulemused? Ainult 10% inimestest saavutas oma eesmärgi. Ülejäänud loobusid. Wiseman leidis, et loobumisi mõjutas tugevasti ka see, millist strateegiat eesmärgi saavutamiseks kasutati. Tuginedes tulemuste analüüsile väitis Wiseman, et ülalloetletud strateegiatest paarisnumbritega (2,4,6,8,10) tähistatud pigem takistavad või mõjuvad suisa negatiivselt eesmärgi saavutamisele.
Ja teisalt, paaritute numbritega tähistatud strateegiatel oli suurem tõenäosus õnnestuda. Seega leidis Wiseman, et eesmärgi poole liikumisel tagab surema tõenäosuse, kui:
- Teed konkreetse tegevuste samm-sammulise plaani, ehk jagad oma suure eesmärgi väikesteks alameesmärkideks ja paned need kirja
- Räägid teistele inimestele oma eesmärgist, see tõstab sinu enda motivatsiooni ja võetud vastutust
- Mõtled kõigele heale, mis juhtub siis, kui oled eesmärgi saavutanud (ent väldi fantaseerimist)
- Premeerid ennast edusammude eest
- Pead arvet oma edasiliikumise üle
Kõlab täitsa mõistlikult ja teostatavalt, kas pole?
