Prognoosimine on tänamatu töö. Ent samas on kiusatus seda teha liiga suur, otsime ju igapäevaelus pidevalt märke sellest, mis meid ees ootab. Ja pealegi on ennustamine lõbus mõttemäng. Niisiis, minu ennustus 10 asjast, mis hakkavad 2011. aastal juhtuma
10. Paljud inimesed muudavad enda käitumisharjumusi. Ja veel enamad ei muuda. Meid on mõjutanud masu, oleme õppinud vähemaga läbi ajama ning kindlasti on meil tekkinud mõned uued harjumused ja mõned vanad on muutunud või ära jäänud. Ent olemuslikku ja massilist muutust meie harjumustes pole toimunud ning ilmselt ei toimu ka aastal 2011. Pooled meist annavad uusaastalubadusi, nendest suurema osa puhul selgub veebruari alguseks, et me ei suuda neid pidada ning detsembriks oleme samas seisus, kus täna.
9. Kevad-talvel tabab meid europohmell. Hakkame siis suure käraga tulnud euroga harjuma, julgeme jälle ühtteist osta. Ent avastame samas, et suut-suurt õnne, mida euro saabumine pidi tähendama, vähemasti meie õuele pole tulnud. Meid tabab väike pettumus, mille saavad ära kasutada kohe tegelased, kes olid/on euro suhtes skeptilised – „ma ju ütlesin!“ hõiskavad nad. Õnneks läheb iga pohmell ükskord üle.
8. Jätkub ettevõtjate laine. Taas kasvav majandus kasvatab ettevõtjate arvu. Kui seni tekitas ettevõtjaid sund ehk masu ja koondamised, siis 2011. aastal hakkavad ettevõtlusse enam suunduma inimesed, kellel on veel meeles masu ajal kinni keeratud raha ja tegevusvabaduse kraanid. Kui majandusel on nina ülespoole, on ka lihtsam teha otsust hakata oma asja ajama.
7. Üha enam hakatakse rääkima koostööst. Ka kõige veendumad individualistid peavad 2011ndal aastal vähemalt korra tõdema – koostöö viib kiiremini edasi, kas nähes seda konkurendi edu või oma kogemuse pealt. Igal-juhul on masu sundinud mitmeid mõtlema ja paljusid tegema vähemal või enamal määral koostööd ning see trend jätkub ja süveneb. Puht pragmaatilisel põhjusel – koostöö tähendab rusikareegli järgi umbes kolmandiku võrra paremat tulemust. Olgu see meeskonna, organisatsiooni või riigi tasemel. Võtmeküsimuseks 2011 saab: kuidas ja kellega ma saan seda koos teha?
6. Vabatahtliku ja kogukondliku tegevuse hüppeline kasv. Kiirelt hakkab levima tahe ja soov panustada vabatahtlikuna ühiskonna arengusse, kaasinimeste aitamisse jne. Seda mõjutavad: tihedam seotus arenenud lääneriikidega, maailma näinud missioonitundega noorte inimeste senisest aktiivsem mõju ühiskonnas, suurte firmade (Swedbank, SEB jne) eeskuju ja rahaline panustamine ning ka suurenev Euroopa Liidu rahavoog vabakondlikku tegevusvaldkonda.
5. Poliitikas tulevad enam pildile sotsdemmid. See on kõige riskantsem ja enam kohvipaksu peal tuginev prognoos, õigem on öelda vist nägemus. Reformerakond jääb suureks ja paljudele esimeseks eelistuseks (nn võitjad ja need, kes tahavad olla võitjad), ja kaotavad Keskerakond (kaotab eelkõige eestlaste seas) ning IRL (oma näo ja sisuka sõnumi puudumine). Sotsdemmid aga hakkavad üha enam paistma nn Euroopa erakonna nägu – nooruslikkus segatuna kogemusega ning mõistlikkus ja selgus oma tegemistes. Neil on üks tugevus: nende poliitika seisukohad ei pruugi meeldida (ja ausalt öeldes, mulle ei meeldigi), ent vähemasti on need selged. Positiivse üllatuse võivad teha Rohelised, kui suudavad rohkem kaasata n.ö poliitikaväliseid nutikaid nimega tegijaid.
4. Juhtide seas jääb vapraid sõdalasi ja sauruseid vähemaks. Üha vähem loeme-kuuleme nimedest Kruuda, Sõõrumaa, Luman, Vähi jne. Ehkki nad on äris veel suured tegijad, pole nad enam need, kellest noored ärigeeniused eeskuju võtavad. Küsimus pole isegi nende äri suuruses, kui pigem selles, kuidas nad äri teevad. Käsud, keelud, mingid tagatubade kokkulepped, endale võetud isakese roll pole see, mis köidaks ja innustaks. Hoopis ägedamad on juhid nimedega Kotkas, Tamkivi, Laid, Nõlvak jne keda järgides ja kellega koos on võimalik kasvada.
3. Kiiresti muutuvad meie infotarbimise harjumused. Meediamaastikult kaob või nishistub üks suur ajaleht; veebis toimub kahesuunaline areng: ühelt poolt lähevad suured teistel veelgi rohkem eest ära, tipus võivad esimene-teine ka aeg-ajalt kohti vahetada. Ja samas tekib juurde hulk väiksemaid, konkreetsele sihtgrupile suunatud lehekülgi. Facebook kasvab, ent mulle tundub, et tema kõrval võivad üha popimaks muutuda väiksemaid gruppe koondavaid kohad, kus on võimalik sõpradega oma kama sheerida. Algab ka e-raamatute võidukäik, head eeldused kümnete tuhande nutitelefonide näol on selleks olemas.
2. Hüppeliselt kasvab tervisesportlaste arv. Terve olla ja tervislikult elada muutub üha populaarsemaks ning massiüritused, jooksu-rattaspordiüritused löövad uued rekordid. Trendi toetavad uuesti millimeetri võrra avanenud palgakraanid, ent veelgi enam muutunud hoiak. Muuseas, sellegipoolest jääb ruumi Põhjamaade tasemeteni jõudmiseks veel kaks-kolm korda.
1. Aasta lõpus selgub, et ma(me) ei oska ikka üldse prognoosida. Sest aasta jooksul on toimunud mitu ootamatut sündmust, mida ei suutnud ette näha ei Mang ega analüütik panga klaasseinte tagant. Järgmise aasta detsembris saame tõdeda (nagu saaksime seda teha igal aastal): me ei suuda tulevikku ette näha, igasugu prognoosidest jäigalt kinni pidamine ja nende järgi elamine võib viia krahhini.
Tuleb ilus aasta. Head aastat uut, sõbrad!
