Kui mitu miljardit on avalik sektor juba kokku hoidnud ja kui palju veel hoiab, pole tänasel päeval vist selge ei Ivari Padaril ega Andrus Ansipil. Küll aga räägivad mõlemad, et riik on kõvasti kokku hakanud hoidma. Vabandust, aga see on jama. Laristamine jätkub sama hooga, kui uskuda riigihangete registri andmeid.
Tegin väikese külaskäigu Riigihangete registri andmebaasi ning kiikasin huvi pärast, kas siis riigiasutused on hakanud vähem kulutama, ehk vähem hankeid tegema. Kasvõi selle sügisel, sest juba suve lõpuks ei olnud ilmselt ka Padarile ja Ansipile jäänud enam saladuseks see, mida ülejäänud inimesed juba teadsid – majandus on kaldunud tugevale jahtumise kursile. Ja oli ka selge, et tuleb hakata järsult kulusid koomale tõmbama.
Niisiis võtsin ette selle aasta sügiskuude jooksul avaldatud riigihangete arvu. Ning võrdlesin seda eelmise aasta sama aja numbritega. Mäletate, eelmine aasta oli veel erakordselt hea aasta, edukaim nii mitmetele firmadele kui ka riigile – riigieelarve ülejääk oli 6,5 miljardit krooni. Seega head ajad vs halvad ajad. Ja tulemus – riigisektor paneb täie hooga edasi! Ning summerituna on hangete arv isegi suurem kui eelmisel aastal! Tempo raugemist pole kusagilt paista, vastupidi – eelmisel aasta avaldati detsembri esimese 10 päevaga 168 hanke kuulutust, sel aastal aga juba 225 kuulutust.
Mina ei tea, kuskohast see kokkuhoid peaks tulema. Aga mul on küll selline kahtlus, et mitmed kontoritarbeid ja muudki tarvilikku kraami müüvad firmad võivad ka sel aastal loota riigiasutuste aastalõpu tellimustele. Võib-olla isegi on lootus suurem kui kunagi varem. Sest kartus, et järgmisel aastal enam niipalju raha kulutamiseks ei anta, on väga põhjendatud. Küllap aga on praegu toimuv laristamine osa Padari-Ansipi plaanist, kuidas riik saab ettevõtjaid aidata 🙂
