Oleme jõudnud tõejärgsesse ajastusse. Meil on vuhistav Trump, vassiv Brexit ja üha suurem hulk kodumaiseid “tõekuulutajaid”, kes oma populaarsuse nimel viskavad hagu alla inimeste kõige sügavamatele hirmudele. Ja pooltõdede ja suisa valede kuulutajad ei eksi ühes – hirmul on tõesti suured silmad, kinnitab ka teadus.

Me kardame tuleviku sündmusi tublisti enam, kui asi väärt on. Ehk kui pärast sündmustele tagasi vaatame, siis reeglina ohkame kergendatult: oh, näe, polnudki nii hirmus…

Mõni aeg tagasi rääkis üks sünoptik televiisoris, et ilma suudetakse nii enam-vähem talutava fifty-fifty tõenäosusega prognoosida heal juhul päev või paar ette. Sealt edasi on aga tegu pigem “hetkel teadaoleva info põhjal heas usus tehtud arvamusega”. Niisiis, riskides sattuda Trumpi ja tema kodumaistest koopiatest pooltõdede kuulutajate seltskonda ja andes endale aru, et tegu on hetkel parimas usus tehtud arvamusega tulevikust – siin on 10+1 asja, mis hakkavad 2017. aastal juhtuma.

 

Kümme. Check-in vestlused saavad standardiks

Eeskujulikes organisatsioonides saavad check-in vestlused – ehk juht räägib oma inimestega kas iga nädal või üle nädala max u pool tundi – standardiks. Sest see on siiani kasutusel olevatest vahenditest tõhusaim, mis aitab leida lahendust viimaste aastakümnete nähtusele nimega teadmustöötaja juhtimine. See on olukord, kus töötaja teab tööst rohkem ja on oma teemas kompetentsem kui juht (iseasi, kas viimane seda muidugi tunnistab). Ning käskude, keeldude, juhendite asemel vajab töötaja juhti, et see aitaks tal oma tööd mõtestada, kõrvalt vaadata, uusi lähenemisi-lahendusi leida.

 

Üheksa. Mõtlemine muutub omaette väärtuseks

Parimate organisatsioonide töökuulutustesse siginevad üha sagedamini sõnad “võime keskenduda ja mõelda”. Tegija ei ole enam “see, kes palju jõuab”, sest tõenäoliselt jõuab ta küll palju, ent suur osa tulemusest on tühja-tähja rapsimine. Miks? Tänapäeva inimeste käitumist kõige enam mõjutavaks nähtuseks on … nutitelefon. Ja mõju inimese käitumisele? Kui 15 aastat tagasi oli inimeste keskmine tähelepanu võimekus 13 sekundit, siis nüüd on see kukkunud 8 sekundi peale. Võrdluseks, kuldkalal, sel tuimalt suud maigutaval muretult ringi sebival olendil akvaariumis, on tähelepanu võimekus 9 sekundit… Keskendumisvõime ehk mõtlemine muutub inimeste seas omaette väärtuseks.

 

Kaheksa. Televisoon praegusel kujub hääbub

Televisioon hääbub. Õigemini hääbub sellisel kujul nagu me seda siiani oleme kogenud – kell 9 istub kogu pere AK-d vaatama või siis Õnne 13 neljasaja-ma-ei-tea-mitmendat osa jälgima. Sisuäri jääb ehk sisu toodetakse endiselt, ent selle tarbimine muutub kardinaalselt. Otseeetri jälgimine väheneb ja plahvatustlikult kasvab salvestuste vaatamine. Televiisor on heal juhul vaid ekraan nagu iga teine, tahvelarvuti, telefon, arvutiekraan, kus enda valitud ajal ja kohas saab enda valitud saateid vaadata. Ehk sisuäri kriitiline edutegur on (lisaks sisule muidugi) see, kuidas, kui lihtsalt ja millal tarbija oma saadetele ligi pääseb. Kuidas see äri mõjutab? Sisutootjate sekka näeme ilmselt astumas Teliat, ehk ka Tele2-te, turule trügivad ka meediamajad ja Starmani ost Elisa poolt ei jää ilmselt viimaseks “üllatuseks” telekomi turul.

 

Seitse. Poliitikute egode uus söömaaeg

Poliitikas jätkub kukepoks. Kättemaks on küll tugev liitja, ent kahjuks üsna lühiajaline. Ja just kättemaks oli see, mis viis Reformierakonna koalitsioonist välja viskamiseni. Ent oleks ehk pisut ennatlik arvata, et sellega on noorte meeste – Ratase, Osssinovski, Tsahkna – ambitsioonid ja ego rahuldatud. Lühiajaliselt, jah, ent veel selle aasta lõpuks hakkab meeste veri jälle vemmeldama ning küllap kuuleme-näeme veel kriipsus suuga kitsastes ülikondades mehi rääkimas “külmutatud” lepingutest, astmelisest tulumaksust või usalduse kahanemisest. Ühelt poolt on see poliitiline loogika, ent teisalt mõjutab tegemisi loodus – arvata, et elu parimates aastates võimu juurde saanud mehed praeguse olukorraga rahulduvad ja konkurente sõbralikult seljale patsutama hakkavad, on vist veidi naiivne. Ahjaa, muuseas, hiljemalt pärast kohalikke valimisi vahetub ühe koalitsioonipartneri – selle koalitsioonis “vasakpöörde eest valvava” – esimees.

 

Kuus. Keha harimine jätkub, ent muutub kallimaks

Sporditegemine, kõige erinevamates vormides, muutub jätkuvalt üha populaarsemaks. Ent samas ka kallimaks. Inimestel on rohkem raha ja ka vajadust enda kehaga tegelemiseks. Ent kui kasvab nõudlus, kasvavad ka hinnad. Me näeme sel aastal, kuidas spordi tegemine muutub tuntavalt kallimaks. Hinnad tõusevad spordiklubides, võistlusmaksud kerkivad. Hoogu lisab ootus, et organisatsioonidele antakse võimalus teatud osa töötaja spordiharrastusest maksuvabalt kinni maksta. Sport on ka Eestis saamas korralikuks äriks.

 

Viis. Äripäev palub vabandust

Sel aastal juhtub väikene ime ja Äripäev palub vabandust laulja Luisa Värgilt. Juhtiva majandusväljande ajakirjanikud saavad lõpuks aru, mis vahet on mees-ja-koer-tüüpi firma, teenuse pakkuja tegevusel ning maksuameti poolt taunitud OÜ-tamisel. Ehk kui esimene pakub teenust mitmele tellijale ning pole kuidagi käsitletav tellija palgatöötajana, siis teisel puhul saab firmaomanik pikaajaliselt tulu vaid ühelt tellijalt ja maksuamet on selgelt öelnud – sisuliselt on tegu palgatöötajaga, kelle tasudelt peab tööandja makse maksma. Muidugi teeb Äripäev reveranssi Luisa Värgi ees alles pärast seda, kui on aru saanud ettevõtja ja palgatöötaja erinevustest riskide võtmisel, vastutusel, sotsiaalsel kindlustatusel jne. Koos vabandamisega võtab Äripäev õnneks ka ette uue suuna, mida propageerida – suurendada järsult palgatöötaja vastutust enda töötasult maksude maksmisel, astudes nii suure sammu palgatöötajates ettevõtjatliku mõtteviisi levitamisel.

 

Neli. Lühem tööaeg ja kodukontor

Kodukontoris – või tegelikult kus iganes – ja lühema tööajaga töötamine pole enam ainult “väikeste toredate friikidest start-up’ide” pärusmaa. Tulemuslikkuse tõstmine tagumiktundide asemele levib kiiresti ka väärikatesse, n.ö “vanadesse” firmadesse. Esimene rasvasem pääsuke on Elisa, kus piloodina katsetatakse 4-5 tunnist tööpäeva ja sel aasta tekib talle järgijaid. “Jah, nemad küll, aga meie ei saa, sest…” põhjuseid kuuleme me kindlasti palju, ent suur osa neist on taandatav lihtsalt juhtide mugavusele ja väitele, et “siis nad ei tee enam nii palju tööd”. Õnneks näeme sel aastal rohkelt muigeid ja muhelusi selliste juttude peale.

 

Kolm. Toidu ostmine kolib internetti

Kaubanduskeskused muutuvad sel aastal üha enam meelelahutuskeskusteks. Kus käijakse kinos, söömas, hängimas. Poes käiakse aga… internetis. Juba mõni aeg pole liiga palju häid põhjuseid, miks minna riideid ostma kaubanduskeskusesse kui saab sama kvaliteediga, sama head, õigupoolest vahest isegi samad asjad ostetud internetist – kolmandiku või ka poole odavamalt. Rääkimata siis asjadest, mida meie poodides üldse ei müüda. Muuseas, isegi Tallinna Kaubamajas on mugavam ostmas käia… nende internetipoes. Sel aastal aga jõuab järg toidukaupadeni. Milleks jaurata tunde liiklusummikus poodi ja tagasi sõites, kui saab endale toidu koju tellida? Teenust pakuvad juba pea kõik suuremad poeketid ja see kasvab sel aastal hüppeliselt.

 

Kaks. Korteri omandamise asemel üürimine

Sel aastal tabab üllatuslik taipamine kinnisvara arendajaid – hiilivalt, ent kindlalt hakkab kohale jõudma arusaam, et kinnisvara omamine pole enam nii tähtis ning inimesed, eriti noored, hakkavad rohkem otsima lahendusi üüriturult. Sellega hakkab otsa saama ka Eesti kinnisvaraturu üks omapära – erakordselt suur kinnisvara omanike (muidugi pankade abiga) osakaal. Muutus ei tule hüppeline ja plahvatuslik, ent see aasta on pigem pöördeline muutuse tajumises. Oma väikse hootõuke annab protsessile juurde koalitsiooni plaan vähendada tunduvalt laenumaksete intresside tulumaksuvabastuse piiri.

 

Üks. Äkiline kompetentsi kasv avalikus sektoris

Aasta teises pooles toimub aga äkiline juhtimiskompetentsi kasv avalikus sektoris. Inimene õpib kõige enam kogemusest. Ja Euroopa Liidu eesistumine on kogemus, mis nõuab praegusega võrreldes hüppelist kvaliteedi paranemist. Ja samal ajal on Eesti eesistumine see magnet, mis hakkab ligi tõmbama ja teisalt välja tooma võimekaid juhte avalikus sektoris. Nii on see aasta avaliku sektori juhtidele otsekui kiirendatud korras juhtimiskool, millesarnast ei saa osta üheltki koolitusfirmalt. Elu ja enda kogemus on kõige paremad koolitajad.

 

Pluss üks. Muutume õnnelikumaks. Paratamatult

Ja kuigi paljud asjad muutuvad, siis mõned asjad ka jäävad. Endiselt jääb kehtima uuringutele tuginev tõdemus, et ehkki 30-40 aastaselt toimub inimeste õnnetasemes mõningane langus, siis üldiselt muutuvad inimesed vananedes õnnelikumaks. Hoolimata kõigest.

Head uut kukeaastat!