Parem koonda, kui hakka tualettpaberi meetreid lugema

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership, majandus ja äri 3 kommentaari

Tualettpaberi arvestus on avalikul stendil, kohvi eest kontoris maksad, iga välja prinditud paber pannakse arvele ja kroonidesse, töövahendeid, pastakaid-pabereid hakatakse jagama kindlate koguste kaupa, arvutite recyclingu aega kahekordistatakse (kasutusel, kuni nad veel vooluvõrgus pildi mõneks ajaks ette võtavad). Ning lõpeks – inimeste palka saab vähendada, loomulikult nende “nõusolekul”. Ja nii edasi. Võimalusi kulude kokkuhoiuks on küllaga. Et vaid inimesi ei peaks koondama…

cut-billArusaadavalt on valikut koondamise ja muude kulude kokkuhoiu vahel kehva teha. Olen osa esimeses lõigus nimetet nimekirjast ka reaalses elus ise läbi elanud. Ja õnneks tegi firma juht sellest järelduse – järgmisel korral ei hakka tegelema siit-sealt kokkuhoiuga, peldiku ja printpaberite lugemisega. Vaid koondatakse. Ning seda ka praegu tehakse. Sestap ma ei jaga mõnede juhtide meedias tehtud arvamusi, nagu peaks koondamine olema see kõige viimane võimalus, mida kasutada. Ettevõtlus pole heategevus ja sotsiaalhoolekande asutus. Selliseks muutudes seisavad töötukassa ukse taga mitte ainult need, keda oleks saanud koondada, vaid kõik ettevõtte töötajad.

Seega reeglina ja üldjuhul oleks minu soovitus – kui oled sundviskes ning kulude koomaletõmbamine on hädavajalik, siis pigem koondada. Selleks on mitu põhjust.

Esiteks. Koondamine on konkreetne ja selge. Nagu koera saba raiumine ühe hoobiga. See on kahtlemata väga valus, ent seda vaid korraks ning edaspidi on kergem olla. Selle vastandina on aga pisiasjadest pideva kokkuhoiu otsimine tüütu ja piinarikas kõikidele töötajatele. Miski ei lähe inimesele enam korda, kui see, et ta ei saa enam tööl ennast tööle pühenduda, vaid peab tegelema pisiasjade, pastakate ja peldikupaberi meetrite, eest aru andmisega.

Teiseks. Koondamine on rahaliselt mõjusam. Reeglina on tööjõukulu ettevõttes suurim kulu (kui ei ole just tegu suurtes mahtudes ja/või kallist toorainet kasutava valdkonnaga) ning sealt ühe tüki võtmine on mõjusam kui hakata kokkuhoidu kokku korjama sadadest üksikutest pisikuludest.

Kolmandaks. Koondamine on pikemaajalise mõjuga ning selle läbi on kulusid kergem kontrolli all hoida. Lihtsalt mitte võtta enam inimesi tööle ja/või töötajatel mitte palka tõsta. Asi selge. Pisikulude kontrolli administreerimine on aga juba sedavõrd keerukas, et nõuab omakorda teatud kulutusi. See on nagu uue maksu kehtestamine – tulu küll saadakse, ent suur osa sellest läheb maksu administreerimisele. Muuseas, kõige tobedam asi, mida olen kohanud, on preemiasüsteem, kus juhti(e) motiveeritakse kokku hoidma läbi isikliku kasu saamise. Ehk teisisõnu, iga kokkuhoitud krooni pealt saad näiteks 20 senti endale. vms. Ma ei kadesta juhti, kui tema töötajad sellest teada saavad näiteks vahetult pärast seda, kui juht on käskinud lõpetada paberi väljaprintimise ja külmutanud palgad.

Neljandaks. Koondamine säilitab ettevõtte konkurentsivõime tööturul. Ehkki suurärimees Joakim Helenius propageerib palkade vähendamist, siis sellega annab ettevõte konkurentidele selge eelise. Väga tuntavalt tõstaks ettevõte palkade vähendamisega üles riski, et olulisimaks kriteeriumiks töötajate ülesostmisel saab raha. Ja kellelgi on alati rohkem raha. Ning ehkki olete palku vähendades ajutiselt rahas võitnud, on konkurendid firma tipptöötajad juba sihikule võtnud.

Ja viiendaks. Läbi koondamise ehk inimeste vähendamise tekib kõige otsesem surve ettevõttele muutuda efektiivsemaks. Ei aita enam kosmeetilistest muudatustest. Kui seni kolme inimesega tehtud töö peavad nüüd ära tegema kaks inimest, siis sunnib see leidma uusi töövõtteid, uut moodi lähenemist, ennast muutma, tegevusi ümber fokusseerima. Sest vaevalt, et on võimalik inimestel hakata lihtsalt poolteist korda kiiremini sama liigutust tegema ja seeläbi efektiivsust tõstma.

Muidugi on koondamisel ka miinuseid – suur ühekordne kulu ja oluliselt suurem emotsionaalne üleelamine juhi jaoks (sest inimest on emotsionaalselt võrreldamatult raskem koondada kui pastakate üle arvapidamist sisse viia) jne. Ent need ei kaalu tavaliselt üles efekti ettevõtte jaoks.

PS Ma ei ole mingi koondamise fänn. Aga on ju ka teada, et sündmused juhtuvad (et mitte fekaale mängu tuua :-)). Ning paljud ja olulised asjad juhtuvad meist sõltumata. Meie valida on see, kuidas nendeks valmistuda ja neile reageerida.

PSS Rääkides eelmises postituses aususest, siis ausus võib töötada kusiganes valdkonnas. Näitena olgu kõrvalolev pilt 🙂2-points-for-honesty-graphic1

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 3

  1. Noh, peldikupaberi lugemine jms. selline lollim2ngimne annab _marginaalse_ kokkuhoiu. Praktikas mõttetu! AGA, peldikupaberilugemine annab bürokraadile ILLUSIOONI, et ta midagi teeb. Peldikupaberilugeja on see mees, kes on jõudnud oma ebakompetnetsuse tasandile ja kriisiolukorras sahmib paaniliselt. Tegelikult annab see signaali – see mees, kes teeb ettepaneku peldikupaberit arvestama hakata, on mees kes tuleb koondada 🙂

  2. Hahaaa…need järeldused on küll oma 10 aastad vanad. Sa ei kujuta ettegi, millise meeeeeeeeletu kokkuoiu annab purukohviga “priiskamise” lõpetamine….

    Imestab, et parkla pole veel tasuline ning WCs ei istu tädikest, kes raha kasseerib ja ruudukese paberit vastu annab.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga