Miks Sony mängijaid kutsutakse iPodideks ehk koostöö 4 barjääri

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership, meeskond 1 kommentaar

Sony Walkman’i mäletad? Revolutsiooniline kaasaskantav CD mängija oli pioneer ja teerajaja muusikaseadmete vallas. Täna kipuvad lapsed mistahes sarnast mängijat iPodiks kutsuma, isegi kui ta seda päriselt pole…

Mis läks Sony’l viltu, tegu oli ju omal ajal maailma tegijaga number 1 muusikaseadmete vallas, ta oli omamoodi innovatiivsuse etalon (nagu täna on seda ehk Apple). Pole ka saladus see, nagu poleks Sony üritanud. Pärast iPodi võidukäiku loodi firmas üle maailma eri Sony osakondi hõlmav projekt, kus pidi eri osakondade, meeskondade koostöös sündima midagi erakordset. Aga see ime jäi sündimata… Mis juhtus? Komistuskiviks sai koostöö eri meeskondade vahel.

Loen ühte head, kui mitte parimat raamatut koostöö kohta – see puudutab koostööd eri meeskondade, osakondade vahel (st mitte koostöö meeskonna sees). Raamatu pealkiri on “Collaboration” ja autoriks Morten Hansen. Ja see on hea… Siin on neli peamist põhjust, takistust, miks ühe firma eri osakonnad omavahel koostööd ei tee. Need või mõned neist peaks olema tuttavad kõigile, kes keskmises või suures firmas töötanud/töötavad.

1. See Ei Ole Meie Oma Asi

See peegeldab osakonnas valitsevat usku, et “meie teame omi asju kõige paremini ja ei vaja abi väljaspoolt”. Tõsi on muidugi see, et paljudel juhtudel pole seda abi tarviski. Ja samas on tõsi ka see, et väljastpoolt tulev idee, nõuanne, sisend, müksatus, uustehnoloogia on sagedasti just see, mis aitaks meeskonnal värskemalt edasi minna. See on puhtalt motivatsiooni küsimus.

Põhjuseid, miks selline usk tekib, on mitmeid. Näiteks ollaksegi harjunud suhtlema ainult oma meeskonna sees, ei soovita “laskuda teiste tasemele” ehk peetakse ennast paremaks, hoiak “iagaüks peab ise hakkama saama” ja hirm näida abi küsides läbikukkujana.

2. Hoian Kõik Endale

Oled kirjutanud-helistanud kolleegile teisest osakonnast ja ta pole sulle vastanud? Hiljem ütleb ta, et polnud aega… ja see võib nii tõesti olla. Ent sagedamini kui inimesed tahavad avalikult tunnistada, on tegu hoiakuga, kus infot, abi lihtsalt ei taheta jagada.

Jällegi, põhjuseid võib olla mitu: konkurents – inimesed näevad eri osakondi omavahelises konkurentsis (omavaheline konkurent vähendab tahet koostööd teha); detailsed hüved – keskenduvad ainult konkreetse töö tegemisele (mitte koostöö tegemisele); liiga kiire töö ja elutempo – inimestelt nõuakse üha rohkem panustamist, see aga vähendab soovi teisi inimesi aidata, nendega koostööd teha; hirm võimu kaotada – info maksab, eksole.

3. Info Ei Liigu

Tundub nii, et alati, kui firmas on mingi jama, siis rahulolu küsitlustesse märgivad inimesed – “info ei liigu”. Tavaliselt võib see tähendada paljusid asju, alates omavahelise suhtluse kehvast kvaliteedist kuni uue töökorralduseni. Antud juhul, koostöö kontekstis, tähendab see aga sõna-sõnalt seda, et info ei liigu. Kuskil on keegi, kes teab või oskab midagi, aga firmas ei leita seda inimest või osakonda lihtsalt üles… Küsimus pole motivatsioonis, vaid eelkõige info jaotamise tehnoloogias.

Põhjused võivad olla erinevad: firma suurus ehk suures firmas kipub info tõesti kuhugi kinni jääma; geograafiline distants – firmadel, mis on osadena laiali laotunud, on rohkem probleeme infoga kui neil, mis asuvad ühes kohas; informatsiooni üleküllus ehk lihtsalt inot on liiga palju ning inimesed ei suuda sealt enam seda valida ja õiget leida; maailm võib olla küll väike, ent palju jaoks on ta ikka suur – väike võib olla mõnede supersuhtlejate jaoks, ent enamiku meie jaoks on sajad või ka tuhandete töötajatega firmad ikka hiiglased.

4. Ülekande Kulud

Koostöö puudumisel pole mõnikord küsimus motivatsioonis, vaid pigem selles, et keeruline on üle kanda teadmisi, oskusi, tehnoloogiat. Inimesed tahavad koostööd teha, aga piltlikult öeldes kui ühtedel on kõikeoskav ja -tegev dzhinn, siis teised ei oska seda pudelist väljagi kutsuda.

Koostöö takitusena on ülekande kuludel mitmeid põhjuseid. Näiteks: palju infot on n.ö kirjutamata teadmised – seda pole kirjas, keegi sellest ka otseselt ei räägi, ent samas see kehtib; puudub ühine raamistik, mille sees infot ja kogemusi jagada; nõrgad või puuduvad inimestevahelised sidemed.

Miks need neli takistuste gruppi on olulised teadvustada? Ikka selleks, et kui on soov ja vajadus koostööd arendada, siis oleks teada, kust pihta hakata. Kui probleem on motivatsioonis, tahtes koostööd teha (kaks esimest takistust), siis ei aita see, kui teeme ülefirmalise intraneti või sisemise wiki. Või kui puudus on konkreetsest infost, siis ei lahenda probleeme koos metsas müttamine. Või kui üks osakond peab ennast paremaks, siis ei aita täpne oskuste-teadmiste kirjeldus ja teisele poolele selle andmine…

Kuidas aga edasi, kui oled saanud näpu peale panna, milline(sed) takistused eelkõige sinu firmas koostöööd takistab? Sellest tuleb järgmine postitus 🙂

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 1

  1. Pingback: 8 head raamatut, mille lugemine tasus kuhjaga ära | Raimo Ülavere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga