Juhte ei valita demokraatia mängimisega

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership Kommenteeri

Demokraatia on hea ja igati kasulik asi, ent kooli, asutust, firmat ega ka riiki saa juhtida nii, et tehakse vaid seda, mida enamus nõuab.


Kogutakse ja avaldatakse nõudmisi, et juht lahkuks. Või et juht ei lahkuks. Koolides, haiglates, asutustes, isegi mõnedes firmades. Muidugi on iga juhtum erand ja omaette nähtus ning tõukunud konkreetsetest asjaoludest. Ent n.ö rahva tahteavaldusi juhtide kohta kohtab üha sagedamini.

Ühtpidi on ju hea, et inimesed on aktiivsed ja tahavad aktiivselt osaleda. Tavaarusaam on, et enamikku inimesi huvitab tööl peamiselt ja ainult palk. Muuseas, nii kipuvad arvama huvitaval kombel eelkõige juhid ja mida ülespoole, seda enam – “mina muidugi ei tööta raha pärast, aga nemad…”. Samas on korduvalt uuringute-küsitlustega kinnitust leidnud, et inimestele läheb kõige enam korda see, et nad oleksid kaasas, et nendega arvestataks, et neid pandaks tähele. Kui juht on nõme, siis vähemalt natukene aega kannatame ära. Ära minnakse reeglina siis, kui keegi, eelkõige juht, inimest enam tähele ei pane. Kui inimesest nagu klaasist läbi vaadatakse.

Mitmel viimati ajakirjanduses loetud juhtumi puhul, vähemalt eemalt vaadates, võib lärmi tegemine olla igati õigustet. Avalikkuse ees lärmi tegemine, petitsioonid, kirjad “heale tsaarile” ehk juhi juhile ja muu taoline tundub sageli tõepoolest viimane õlekõrs.

Teisalt on üleval alati risk, et massid kipuvad ühinema madalaima ühisnimetaja taha ning pigem sageli kui harvemini on selleks status quo ehk “las jääda nii kuis oli”. Tean organisatsioone, kus selliste petitsioonide kirjutamine ja “ülestõusudega” juhtide vahetamine on saanud juba traditsiooniks. Kus inimesed on saanud n.ö võimu maitsta, ilma muutuse eest vastutust võtmata. Ning esmaspilgul tore ja demokraatlik vastutulek inimestele on kaasa toonud organisatsiooni sihitu triivimise.

Peamine, mis sellisel moel “Taaniel Tinade” kukutamise järel võib untsu minna, on vastutus. Kiire võit ja uimastav võimutunne ehk “kooki ja moosi” saab küll kohe, ent seda ei jätku kauaks. Kui kook otsas ja moosipurk tühi, siis keegi peab hakkama otsuseid tegema. Ja nende eest ka vastutama. See aga ongi see, mille eest juhtidele palka makstakse.

Ma ei õigusta kuidagi mölaklust ega kehva juhtimist. Kaugel sellest, seda kohtab niigi kahetsusväärselt palju. Lihtsalt muutused on maailmas alati alguse saanud pigem vähemusest või isegi vaid ühest inimesest, mitte massidest. Ja juhid on muuhulgas palgatud selleks, et muutuseid vedada. Mis enamasti tähendab ka selliste otsuste tegemist, mis kõigile kohe kindlasti ei meeldi. Demokraatia on hea ja igati kasulik asi, ent kooli, asutust, firmat ja ka riiki ei saa juhtida vaid arvamusuuringute või ka küsitlustega, kus tehakse vaid seda, mida rahva enamus nõuab.

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga