Stanfordi psühholoogid: edukus sõltub meelehoiakust

Raimo Ülavere inimene 1 kommentaar

Loe järgnevaid väiteid ja kirjuta enda jaoks üles või hoia meeles, ka sa nõustud väitega või mitte:

1. Sa oled väljakujunenud ja teatud kindlat tüüpi inimene ning seda pole tegelikult võimalik kuigi palju muuta.

2.  Pole tähtis, missugune inimene sa oled, sul on alati võimalik seda oluliselt muuta.

3. Sa võid hakata mõningaid asju teisiti tegema, ent oma põhiolemust ei ole sul võimalik muuta.

4. Sa võid alati muuta ka neid asju, mis moodustavad sinu põhiolemuse.

Vastatud?

Kui sa olid päri väidetega 1 ja 3, siis on sul nn fikseeritud meelehoiak. ja kui olid päri väidetega 2 ja 4, siis on sul pigem nn kasvu meelehoiak. (Kui sulle tundub õige nii 1 kui 2 väide, siis oled sa lihtsalt segaduses). Mis neil meelehoiakutel vahet on?

Väited ja tulemuste kirjeldused on pärit Stanfordi ülikooli psühholoogidelt, kes on neid kahte meelehoiakut uurinud aastaid. Ning nad väidavad, et:

+ Inimesed, kes on fikseeritud meelehoiakuga, on veendunud, et nende võimekus on ette kindlaks määratud – nad usuvad, et on näiteks head esinejad, keskpärased inimeste juhid ja suurepärased asjade korraldajad. Nad usuvad, et harjutamise korral saaksid nad veidi paremaks, ent see oleks ka kõik. Võimekus on ette määratud ja võimekus kajastub nähtavalt meie käitumises. Fikseeritud meelehoiakuga inimesed väldivad riske, kuna kardavad ebaõnnestumise korral, et teised näevad ebaõnnestumises nende tõelist võimekust (ehk teisisõnu – vähest võimekust) ja peavad neid automaatselt luuseriteks. Nad kardavad tagasisidet, sest mõjub neile kriitikana teistelt, kes juba tagasisidet asetavad ennast neist justkui paremale positsioonile. Üks huvitav asi veel – nende arvates pole mõtet eriti pingutada – niikuinii on võimalik ennast mingis oskuses vaid veidikene timmida, ei enamat.

+ Inimesed, kes on kasvu meelehoiakuga, on veendunud, et võimekus on nagu muskel, mida saab treenida. Et pingutuse ja harjutamisega on võimalik saada paremaks. Nad võtavad rohkem riske, kuna ei karda läbikukkumist. Alustades uue oskuse õppimist nad teadvustavad, et pole ehk veel nii head kui teised, ent nad näevad seda pikaajalise protsessina ning suudavad keskenduda n.ö pika võidu peale. Nad õpivad minevikust, kuid ei jää minevikku kinni – sest vaja on edasi liikuda.

Kumb sa pigem oled?

Stanfordi ülikooli psühholoogid on teinud nende kahe meelehoiaku kohta terve rida eksperimente ja uuringuid. Ning nende järeldus on kaunis ühene: kui sa tahad olla edukas ja kasutada kogu oma potentsiaali, mistahes valdkonnas, alates spordist ja muusikast kuni ärini, siis sul peaks olema kasvu meelehoiak.

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 1

  1. Pingback: Õnnestunud muutus – suuna Ratsanikku, motiveeri Elevanti | Raimo Ülavere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga