Mis imeloom on talent?

Raimo Ülavere inimene, juhtimine ja leadership 6 kommentaari

Kas sina tead, kes on talent? Olen lugenud ja kuulnud mitmeid inimesi rääkimas talentidest, talendiotsingutest ja vajadusest hoida tööl ning kasvatada talente. Tekitatud on terve rida moodsaid juhtimisteooriaid (nn Talent Management) ning tuntud ja vähemtuntud juhtimiseksperdid räägivad talentidest kui võluritest, kes toovad ettevõtted tagasi veepinnale ning puhuvad lisaks veel tuule ka purjedesse. Võib-olla on asi minu piiratuses, aga ausalt öeldes ei saa ma tarmuka talendijahi mõttekusest aru – mis imeloomast siin jutt võiks käia? Ja hinge poeb ühtlasi kahtlus, kas pole siin tegemist ühe järjekordse “enneolematu läbimurde” müügiga.  

 

Otsitakse talenti...

Otsitakse talenti...

Talent tähendab inimese oskust või ka kaasasündinud annet. Ja kui inimene on eriti andekas mingis konkreetses valdkonnas, siis ka tema kohta öeldakse talent. Näiteks lugesin mõni aeg tagasi raamatut Superajud, kus kirjutatakse inimestest, kes endalegi teadvustamata moel oskavad loetud sekundite jooksul neljakohalisi numbreid korrutada ja jagada. Või siis terve rida noori lauljaid Superstaari või Kaks Takti Ette saatest. Andekad. Talendid. Viies need näited üle ettevõtlusesse, kas siis need, keda otsime, oleks jumalast (või kellestki temasarnasest) antud müügiandega müügimees? Kuldsete kätega tisler? Või äkki hoopis sündinud juht? Kas nemad on kindlasti need, kellele panustada ja kes ettevõtte päästavad ja edule viivad?

 

Kahtlen sügavalt.  Veelgi enam, mõte panustada ettevõtjana suur hulk raha annete otsimisele ja kasvatamisele tundub sama mõistlik, kui panna see raha kasiinos „ühekäelise bandiidi“ (see kangiga automaat) kõrisse. Mäletan hästi oma kooli aegadest toonaseid sama vanuseklassi meistreid kergejõustiku eri aladelt, tõustes ka ise aeg-ajalt ühel ja teisel võistlusel poodiumile. Me olime andekad, talendid! Ent olümpiavõitjaks tuli Erki Nool, kes kooliajal, vähemasti nooremates vanuseklassides, polnud just suurem asi konkurent. Noole kohta liigub legend, mida ta ise on levitanud ja mida ma meelsasti ka usun, et tema tulemuses on 10% annet ja 90% tööd. Meie läksime õlut jooma, kui tema läks trenni. Nii lihtne see olümpavõitja retsept ongi 🙂

 

Talent ilma töökuseta on väärt ümmargust nulli. Sest tõelist väärtust luuakse töökusega. Meenub üks hiljutine uuring, millest mõned juhtimistegelased räägivad. Nimelt uuriti Berliini filharmoonikute põhjal talendi seost edukusega. Uuriti, miks ühed on paremad, edukamad viiuldajad kui teised, miks mõnedest sirguvad staarid, teised aga jäävad keskpärasteks poognatõmbajateks. Niisiis, tulemused. Selgus, et olulisi erinevusi andekuses tippude, keskmike ja kehvapoolsete muusikute vahel polnud. Küll aga oli tuntavad vahed töökuses. Need, kes olid keskmikud, tegid lihtsalt rohkem tööd, nad harjutasid rohkem, kui kehvapoolsed tegijad. Ning staarid harjutasid lihtsalt nii meeletult, nii palju enam, et … nende kohta võis vabalt öelda – üliandekas 🙂

 

Seega, kui talendiotsing tähendaks töökate inimeste otsimist, kirjutaksin sellele kahe käega alla. Sest töökad inimesed on need, kes toovad ettevõtte vee alt välja. Isegi sellest, kui inimene on andekas ja lihvinud oma oskused konkreetse töö tegemiseks briljantseks, isegi sellest jääb väheks. Mis kasu on oskusest, andest, kui seda ei rakendata. Kui kellegi tekib nüüd tahtmine siia vahele hüüda, et kas tõesti peaks siis tööle võtma ja tööle jätma inimesed, kelle kohta saaks öelda „loll, aga töökas“, siis aga palun, hüüa. Inimesed saavad asjadest erinevalt aru.

 

Niisiis, minu ettepanek on lõpetada talentide otsimine ning keskenduda sellele, kas inimene on töökas, kas talle meeldib seda tööd teha ning kui palju ta selle tegemisega endale ja ettevõttele on võimeline väärtust looma. Tänasel päeval pean ma eelkõige silmas sellise pilguga just olemasolevate töötajate peale vaatamist. Paretto printsiip ehk 20/80 suhe kehtib ka keerulisematel aegadel – ehk 20% inimestest loob 80% väärtusest. Kas need väärtuseloojad on andekad? Või pigem töökad?

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 6

  1. paraku ei ole töökusest grammigi kasu kui sul pole annet selle töö peale.
    Igal alal on andekus oluline. Mõni saab juhiks, myygimeheks või arstiks hoolsalt õppides ja oma karjääri ‘ehitades’, aga kujuneb nii, et liider on ta vaid juriidiliselt, myya suudab vaevaliselt , patsiendid surevad …

  2. Kõik pole loodud võrdselt. Mõni inimene suudab luua suhteid võõrastega lennult, hoida inimestega sidet ja saada lähedaseks… mõni on sotsiaalselt imelik ja ei suuda absoluutselt kontakti saada… see ongi talendi vahe. Sa paned selle inimese ametisse, kellel on loomulik talent mingi asja suhtes.

    Mõni on loomult analüütiline, kaalub iga punkti läbi enne kui otsustab jne, mõni viskab 3546 ideed letti igas tunnis… need on anded, mis tulevad tublisti kasuks mingitel ametipostidel.

    Soovitan sul lugeda raamatut Now, Discover Your Strengths (Marcus Buckingham), mis seletab selle bioloogiliselt ka lahti ja kuidas see talendi värk meie ajus toimib ja kuidas ettevõtted, kes panevad ametikohtadele vaid vastavate annetega inimesi, rokivad täiega.

    Töökus on hoopis midagi muud, see pole talent vs töökus, vaid talent vs selle puudumine. Töökus on kahtlamata vajalik, ent teise kategooria omadus.

  3. Post
    Author
  4. Talent, antiikaegne mõõtühik, võrdus ühe amforatäie vee massi ehk ligikaudu kuupjalaga ehk umbes 27 kg.
    Tunti ka hõbe- ja kuldtalenti, vastavalt siis 26 kg hõbedat või kulda, mis tänapäeva vääringus võisid maksta vastavalt $11500 ja $800000.

  5. Pingback: Esimestena koondatakse kõrgemapalgalised | Mindsweeper

  6. Pingback: Mida teha, et saada maailmameistriks? | Mindsweeper

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga