10 tegevust, mis teadusele tuginedes suurendavad õnnetunnet

Raimo Ülavere inimene Kommenteeri

Õnn on ajutine rahulolu. Kõlab kuidagi… igavalt ja liiga pragmaatiliselt? Ja ometi, mida enam on elus neid ajutise rahulolu hetki, seda enam me tunneme, et päriselt elame.

Õnn on midagi, mida oleme harjunud nägema, kui mingi protsessi lõppu. Hakkan õnnelikuks siis, kui… kõlab nagu tüüpiline õhtumaine mõtlemine. Ent õnn võib olla ka käivitaja – kui sa oled “ajutise rahulolu” ehk õnne hetkes, siis tõenäoliselt oled sa ka produktiivsem ja jõuad rohkem ning kvaliteetsemalt teha seda, mida iganes oled ette võtnud. Õnnelik olemine on parim ajajuhtimise nipp, võib vist öelda.

Niisiis, allpool on Inc.com abiga 10 teaduslike uuringutega tõestatud viisi, kuidas suurendada õnnehetki oma elus. Ehk lihtsamalt – olla õnnelikum.

10. Tee trenni – 7 minutist võib juba piisata.

Üks tore uuring uuris seda, kuidas depressioonis vaevlevatele inimestele mõjub trenni tegemine. Inimesed jagati kolme gruppi – ühed võtsid ravimeid, teised hakkasid trenni tegema ja kolmandas grupis võeti nii ravimeid kui tehti trenni. Uuringust selgus kaks asja. Esiteks, kõikide gruppide inimestel suurenes õnnehetkede arv üsna varajases staadiumis – nii ravimid kui trenni tegemine aitas sama moodi. Ent huvitav on teine järeldus. Kui uuriti ravikuuri pikaajalist mõjus, siis selgus, et tõhusaim on olnud muutus inimestes, kes tegid trenni ja ravimeid ei võtnud. Nendest vaid 9% oli poole aasta pärast tagasi depressioonis, kui ainult ravimeid manustanud grupis oli see number 38% ja ravimeid ja trenni teinute seas 31%. Ja muuseas, uuringud väidavad, et kui teed trenni, siis sulle tundub su keha rohkem vormis, isegi kui see nii päriselt polegi. Enesetunne on see, mis loeb.

9. Maga rohkem – siis oled vähem haavatav negatiivsete emotsioonide poolt.

Näiteks tehti uuring, kus uuriti inimeste reaktsioone erinevatele näoilmetele. Ning tuvastati, et inimesed, kes pika tööpäeva päeva jooksul lõunauinakut ei teinud, olid palju tundlikumad negatiivsetele emotsioonidele nagu viha ja hirm. Seevastu inimestel, kes tegid lõuna ajal väikese uinaku, oli tundlikkus negatiivsete emotsioonide suhtes oluliselt madalam ning lisaks võimendusid neil hoopis positiivsed emotsioonid.

Üks teine uuring aga väidab, et see, millise tujuga – kas siis unesegaselt torssis või puhanuna rõõmsameelselt – sa tööle tuled, mõjutab sinu tegemisi terve päeva jooksul. Alates klientidega suhtlemisest kuni otseselt töö produktiivsuseni. Mõistagi seda pidi, et unepuudus, vähendab tulemuslikkust.

8. Veeda rohkem aega sõprade ja perega, rahaga ei saa õnne osta.

Juba klisheeks muutunud väide, ent sellegipoolest on tõe annus selles suurem kui oskame arvata. Daniel Gilbert, Harvardi ülikooli “õnneekspert” ütleb: Me oleme õnnelikumad kui oleme pere ja sõpradega ja kõik muud asjad, mille kohta arvame, et need teevad meid õnnelikuks, on lihtsalt erinevad viisid ja vahendid, kui saaksime olla rohkem pere ja sõpradega.

Loomulikult on terve trobikond uuringuid, mis räägivad sellest, kuidad inimese pikaealisus on seotud suhetega. Ent kui soovid, suhetel on ka rahaline mõõde. Briti uurijad väidavad, et sotsiaalsete suhete taseme kasv võib olla väärt 85 000 inglise naela aastas mõõdetuna inimese eluga rahuloluna. Seevastu palgakasv samades numbrites sellist rahulolu kasvu ei tekita.

7. Käi rohkem väljas, otseses mõttes.

On olemas üks imetore uuring, mis väidab, et kõige õnnelikumaks teeb inimesed (vähemasti Ameerikas) see, kui väljas on 13,9kraadi sooja. Temperatuur on ka olulisem õnnelikkuse mõjutaja, kui tuule kiirus või niiskuse protsent.

Üks Briti uuring aga järeldas: inimesed on õnnelikumad, kui nad saavad olla õues, väljaspool urbanistlikku keskkonda ehk looduses. Enamike jaoks on õnnelikkust silmas pidades täiuslik keskkond päikeseline pärastlõuna looduses mere ääres nädalavahetusel.

6. Aita teisi, 100 tundi aastas on võlunumber.

Õnnelikkuse uurijad väidavad, et just 100 tundi aastas ehk 2 tundi nädalas on see aeg, mida teistele pühendades kasvatame tublisti ka enda õnnetunnet. On olemas lugematu arv uuringuid, mis räägivad sellest, et teistele enda aega ja raha pühendades oleme ka ise õnnelikumad. Näiteks väidavad uuringud, et inimesed on rohkem rahul siis, kui nad ostavad midagi teistele kui siis, kui ostavad endale. Kõlab egoistlikult – teha head selle pärast, et olla ise õnnelikum – ent tegemist on hea eesmärgiga, win-win egoismiga.

5. Harjuta naeratamist: vähendab valu, parandab tuju, muudab mõtted paremaks.

See on omamoodi kummaline, kuidas üks füüsilise grimassi tegemine – mida naeratamine ju on – muudab tegelikult meie tujuja ka mõtteid. Vähemasti väidavad uuringud nii. Ja nad ütlevad ka seda, et naeratus on seda mõjusam, mida enam on ta toetatud positiivsete mõtetega. Ja veel. Väidetavalt kasvatab naeratmine inimese võimet näha tervikut, ehk puude taga metsa. Muuseas, kas inimene naeratab päriselt või on tegu võltsnaeratusega, on näha inimese silmadest.

4. Tee reisiplaane, isegi kui sa tegelikult reisile ei lähe.

Üks tore uuring väidab, et inimeste õnnetase on kõrgeim siis, kui nad teevad reisiplaane ja selle mõju ulatub kuni 8 nädalani enne reisi. Reisilt naastes langeb aga õnnetase üsna kiiresti samale tasemele kui enne plaanide tegemist. Muuseas, seda hea ootust saab kasutada ka mujal. Uuring väidab näiteks, et inimestel, kes mõtlesid oma lemmikfilmi vaatamisele, kasvas õnnehormoonide ehk endorfiinide tase 27% võrra. Seega – ootus ja plaanimine teeb õnnelikuks. Kalender kätte ja …

3. Mediteeri, aju vajab taaslülitusi.

See on kaasajal kiresti populaarsust koguv trend – mediterimine. Ehk teisisõnu iga päev võtta mõni minut ja proovida teha mitte midagi ja keskenduda lihtsalt olemisele. Ja enda hetkes tajumisele. Uuringud väidavad, et sel viisil enda teadlikkuse ja kohaloleku teadvustamine suurendab juba päris lühikese mediteerimise järel hingerahu ja rahulolu, nagu ka empaatiat. Ja regulaarne mediteerimine kasvatab õnnetunnet. Fakt, ütlevad uuringud.

2. Koli tööle lähemale.

See  on üsna üllatav aspekt õnnelikkuse kontekstis. Ent uuringud, tehtud nii USAs kui Shveitshis, tõepoolest ütlevad, et tööle sõitmise aeg ja trügimine liikluses võivad edukalt nullida tööst endast tuleneva rahulolu. Sageli proovivad inimesed seda kompenseerida suurema maja ja parema tööga, ent see ei muuda tulemust – maja ja parem töö ei suuda kahjutuks teha pika ja tüütu tööle ja tagasisõidu negatiivset efekti õnnelikkusele.

1. Harjuta tänulikkust.

Seda iseenesest juba intuitiivselt tajutavat õnnelikkuse suurendajat on päriselus üsna lihtne teha. Enne magama jäämist mõtle kolmele asjale, mis läks päeval hästi. Või pane need õhtul kuhugi kirja. Või räägi oma kaasale. Või sõbrale. Olen seda ka ise teinud (ja teen praegugi) ning töötab. Vähendab stressi, aitab keskenduda positiivsele ja … tekitab õnnetunnet. Muuseas, kui tahad, et keegi sind utsitaks seda tegema, registreeru iDoneThis.com nimelisel leheküljel ja ta hakkab sulle saatma iga päev meili küsimusega, mis sul hästi läks. Ning vastused registreerib automaatselt kalendris. Oikuihea on seda hiljem lugeda 🙂

Ja veel üks asi, mis suurendab õnnetunnet, on midagi, mida me ei saa kiirendada. Ega ausalt öeldes tahagi seda teha. See on … vananemine. Õnnetunne kipub suurenema ka üsna loomulikul viisil,  ütlevad eksperdid. Eriti siis, kui oleme keskea piiri ületanud. Seega, selle asemel, et vananemise pärast muret tunda – on mida oodata, eksole! 🙂

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga