Tundub, et raamatu headust ja mõju saab mõnikord hinnata alles siis, kui on mööda läinud juba hulk aega. Vähemasti nii on minu ja ühe raamatuga juhtunud.
Mul on viimastel kuudel harjumuseks trennis rattaga sõites (liikluspolitseinikel palun rahuneda, jutt on sisetingimustes sõitmisest ehk wattbikest) panna endale kõrva mängima audioraamat. Ja nii ma siis seal kuskil oktoobris-novembris sõtkusin ja kuulasin järjekordset toredat raamatuleidu. Ning täna, kevade hakul, tunnistan, et tegu oli vist minu viimaste kuude ja eelmise aasta ühe mõjuvõimsama raamatuga. Mis hakkas kohe ja vältimatult mõjutama seda, kuidas ma asjadele, inimestele, olukordadele vaatan.
Jutt on raamatust “Mindset”, autoriks Stanfordi ülikooli professor Carol Dweck. Ligi 30 aastat tagasi tegi ta kooliõpilastega ühe eksperimendi. Andis neile lahendada matemaatika ülesandeid ja lisaks jõu ning eakohastele ülesannete pani sekka ka raskemaid. Ning jälgis, kuidas õpilased reageerisid. Nad tegid seda mitmel moel. Hästi laias laastus jagunesid reaktsioonid aga kaheks: ühed ajasid käe püsti ja teatasid: “Õpetaja, õpetaja, need ülesanded pole küll meile. Need on liiga rasked!!” Ning teised hakkasid pusima. Ja pusisid. Ja pusisid veel.
Sealt tekkis ka Dweckil oma hüpotees, mida ta tänaseks on testinud paljude-paljude inimeste peal. Alates õpilastest täiskasvanuteni, kõikvõimalikes ametites ja rollides inimestega. Ning on jõudnud järeldusele: meie edukus, misiganes mõõdupuu järgi võttes, on tugevas korrelatsioonis sellega, milline on meie uskumus iseendast. Ehk lihtsamalt – kuidas sa vastad küsimusele: kas sa usud, et inimese võimekus ja intelligents on ette määratud või on seda võimalik muuta, arendada? Ja sinu vastusest sõltub sinu elu kvaliteet ja edukus. Kui usud, et sa oled selline nagu oled ja seda muuta pole võimalik, siis oled pigem piiridega hoiaku inimene. Kui aga usud, et võimekust ja ka intelligentsi on võimalik arendada, siis oled pigem nn kasvu hoiaku inimene. Ja vahe nende vahel võib päris suur olla.
Loe läbi allpool olev tabel ja vaata, kummale poolele sa pigem kaldud. Ning kus asuvad inimesed sinu ümber. Ning milline on mõtteviis, mida sa kohtad ajakirjanduses, ühiskonnas.
PS Hea on ka meeles pidada, et Dwecki sõnul pole kumbki mõtteviis n.ö kindel ja ette määratud – liikuda saab piiridega maailmast kasvumaailma. Ja ka vastupidi.
