Statistiliselt umbes pooled inimesed annavad uusaastalubadusi ning nendest vaid 5-10%-l õnnestub neid ka täita. Millest see tuleb ja kuidas seda muuta?
Harjumuste muutmise kohta liigub palju müüte. Seda on looritatud pooltõdedega, vürtsitatud salapäraga, maitsestatud rahvasuus kasvanud legendidega. Niisiis, järgnevas New York Times’i abil 7 enamlevinud müüti harjumuste ja nende muutmise kohta.
1. Me ebaõnnestume harjumuste muutmisel, kuna meil pole piisavalt tahtejõudu
Tegelikult on harjumuste muutmise puhul tahtejõust olulisem keskkonna muutmine, ütleb Lõuna-Kalifornia ülikooli professor Wendy Wood. “Käitumine on paljuski keskkonna mõju,” väidab ta, see tähendab, et rohkem peame keskenduma oma käitumisele ja keskkonnale kui võitlusele oma peas. Seega on hea aeg harjumuste muutmiseks just siis kui keskkond muutub – uus töö, uus kodu, uus suhe.
2. Me langeme tagasi halbade harjumuste küüsi kui oleme stressis
Tegelikult ütleb uuring, et stress ei mõjuta oluliselt harjumuste muutmist. Üliõpilased, kes sõid varem junk’i, sõid seda ka siis kui olid suurema stressi all. Ja teisalt need, kes olid harjunud toituma tervislikult, jätkasid seda ka siis, kui stressitase tõusis.
3. Harjumuse muutmine võtab aega 21 päeva
See 60ndatest päris number on muutunud “faktiks”, mida üha uuesti korratakse. Ilma igasuguse tõestuseta. 2009. aastal otsustasid Briti eksperdid välja uurida, mis on siis tegelikult harjumuse kinnistumise aeg. Ja leidsid, et keskmiselt on see 66 päeva. Ent samas rõhutasid nad ka, et see on keskmine – eri inimestel olid numbrid erinevad ja vahemik kõikus 19 päevast 245 päevani, sõltuvalt inimesest ja muidugi ka harjumusest.
4. Harjumuse muutmiseks ja uue kinnistamiseks on vaja vaid positiivset mõtlemist
Meie uuringud ütlevad, et positiivne fantaseerimine mitte ainult ei aita kaasa, vaid võib ka takistada tuleviku soovi täitumist, räägib Gabriele Oettingen, New Yorgi ja Hamburgi ülikoolide professor. Et tuleviku soovid täituksid, on vaja lisaks positiivse tulevikupildi ette kujutamisele tegeleda ka sellega, mis takistab ideaalpildi poole liikumist. Vaimne vastandumine, nagu Oettingen seda kutsub. “On oluline, et me sõnastame oma unistused ning siis vahetame käiku ja kohtume reaalsusega,” ütleb ta.
5. Mitteteadvustatud harjumuse asemel on parem harrastada teadvustatud kohalolekut
Ehk teisisõnu on väidetud, et kui sa ei teadvusta oma harjumust, siis on see reeglina halb asi. Tegelikkuses teeme umbes 40% oma päevastest otsustest n.ö automaatselt, harjumusena. Peseme hambaid, paneme teekannu keema, istume autosse ja sõidame ikka sama teed pidi tööle jne. Sest see on see maht, mida meie aju välja kannatab, väidab Ian Newby-Clark, Kanadas Guelphi ülikooli abiprofessor. See oleks erakordselt energia- ja ajamahukas, kui me peaks hakkama kõiki otsuseid tõsiselt iga päev läbi kaaluma ja uuesti otsustama. Pole olemas olemuslikult ja iseenesest halbu harjumusi. Headeks ja halbadeks harjumusteks saab jagada neid vaid selle põhjal, kas nad aitavad kaasa või takistavad inimese eesmärkideni jõudmisele.
6. Kõikidele sobib üks mõõt
Inimesi on erinevaid. Mõnedele meeldivad harjumused, teistele mitte nii väga. Mõned usuvad neisse, teised mitte. Mõnede jaoks sobib üks harjumuste muutmise plaan, teistele teine. Sestap ei tasu ka liiga tõsiselt võtta neid kahtlejaid, kes sinu muutusteplaani kuuldes ütlevad – see ei saa nii õnnestuda. Saab küll. Ja veel üks tore müüdijupp – kui iga päev ei harjuta, siis oledki reelt maha pudenenud. Tegelikult ei juhtu aga ühe-kahe korra vahele jäädes veel midagi, ütlevad eksperdid.
7. Harjumuse muutust käigushoidev jõud on häbi ja süütunne
Vale. Kui enda lubadusest 100% kinni ei õnnestu pidada, siis inimesed peaksid olema enda vastu mitte nii karmid, selgitab Gretchen Rubin, harjumustest kirjutava raamatu autor. “Kui ma sünnipäevalauas otsustan teadlikult teha erandi ja süüa kooki, siis teen seda.” Ent lihtsalt ei tohiks liiale minna, sh vabanduste tekitamisega – elame ju üks kord, on ju sünnipäev, täna võib jne.
