Sügise hakul ootavad meid ees uued otsused. Kas muuta plaani või jätkata samas vaimus? Kuhu poole uute kasvude lootuses trügida? Või… kas peaks ostma uue auto või mitte? Või siis midagi veel eksistentsiaalsemat.
Vennad Dan Ja Chip Heath, mitme hea raamatu autorid (viimane neid “Decisive” – kirjutasin sellest siin), saatsid oma uudiskirjas viis olulist küsimust, mis aitavad sul ehk tõsta otsuste kvaliteeti.
1. Kujuta ette, et see variant, mille poole sa praegu otsustamisel kaldud, kaob ära. Lihtsalt kaob ära. Mida muud sa saaksid ette võtta?
Miks see küsimus on oluline: Üsna tavapärane otsustamise-lõks on “kitsas raamistamine”, mis tähendab, et me jääme kinni ühte võimalikku lahendusvarianti ning sageli ka keeldume arutamast teisi võimalusi. Sundides ennast aga looma alternatiivseid lahendusvõimalusi – me EI SAA teha nii, nagu algselt plaanisime – võime komistada uutele võimalustele.
2. Kujuta ette, et see variant, mida sa praegu kaalud, osutub absoluutselt kõige hirmsamaks variandiks. Millised algumendid seda kinnitaks?
Miks see küsimus on oluline: Tõenäoliselt kõige hävitavam vaenlane hea otsuse tegemisele on nn kinnituslik eelarvamus ehk meie kalduvus otsida fakte, argumente ja tõendeid selle kohta, mida me ARVAME olevat õige ja tõene. Ning teisalt meie kalduvus mitte nii väga agaralt otsida vastupidiseid tõendeid. See küsimus suunab aga sind otsima tõendeid just vastupidiselt suunalt, tasakaalustades nii otsust.
3. Kuidas sa saaksid enne otsustamist reaalselt proovida oma otsuse tagajärgi?
Miks see küsimus on oluline: Tavaliselt kipuvad inimesed nende otsuste puhul, mis puudutavad nende endi heaolu, tegelema arvamisega. Mõtle näiteks üliõpilasele, kes arvab, et talle meeldib tulevikus töötada advokaadina, või siis palgatöötajale, kes arvab, et ta oleks suurepärane ettevõtja. Ent pole mingit põhjust arvata, kui on võimalik teada. Üliõpilane võib proovida minna veeta paar kuud advokaadibüroos mistahes ametis abilisena. Ning ettevõtjaks soovijal tasub hakata ajutiseks “töövarjuks” mõnele päris ettevõtjale. Ja siis teha otsus, kas see on ikka see, mida ta ette kujutas ja soovis.
4. (Isiklikes otsustes) Mida sa soovitaksid oma sõbrale, kui ta oleks samas olukorras?
Miks see küsimus on oluline: See on võib-olla kõige mõjusam küsimus isiklike otsuste tegemisel. Ja see kõlab petlikult lihtsalt. Ent samas väidavad autorid, et on olnud selle küsimuse mõju tunnistajateks: oleme näinud inimesi, kes on kuude viisi vaevelnud otsustamatuse käes, kas teha nii või teisiti või … ning pärast selle küsimuse küsimist kulub 10 sekundit, kuni vastus nende suust välja vupsab. Ja sageli see üllatab ütlejat ennastki.
5. (Tööalastes otsustes) Kui keegi tuleks homsest sinu asemele, mida ta probleemi lahendades teisiti teeks?
Miks see küsimus on oluline: See on tööalane versioon “mis nõu sa sõbrale annaks” küsimusest. Nagu eelmine küsimus, toetub ka see perspektiivi muutmisele, viies sind lühiajalisest emotsiooni väljast eemale, aidates näha asju läbi suurema pildiprisma.
Ja veel üks nõuanne: ettevaatust “kas see või teine” tüüpi valikutega – kas osta endale iPad või mitte, või siis kas hakata ettevõtjaks või mitte jne. Sellega ahendame kunstlikult enda valikuid 1-2-le, ent tegelikult on valikuid rohkem. Miks meil üldse on ahvelarvutit vaja? Või äkki õnnestub olla nii ettevõtja kui palgatöötaja korraga? Või…sõnaga, variante ja võimalusi on rohkem kui “see või teine”.
