Siin on 7 absoluutselt kindlat motivatsiooni killerit. Olen mitmeid kogenud omal nahal ja kõiki näinud päriselus suurepäraselt toimivat.
Niisiis, järgneb motivatsiooni mõrvarite välimääraja:
7. Pidev tulekahju kustutamine
Kui töö toimub pideva pinge all, kui üks probleem ajab taga teist, kui pole aega korraks hinge tõmmata ja rahulikult edasi vaadata. Kui toimub pidev tule kustutamine, vahendeid valimata… Kindlasti üks enamlevinum mõrvaritüüp. Võib tegutsemas näha väga paljudes organisatsioonides.
6. Piits ja präänik “motivatsioonisüsteem”
Teed sellist liigutust x korda ja saad seejärel y summa eurosid peo peale. Konkreetne liigutus ja konkreetne rahaline tulem. Ning ka vastupidi. Kui seda liigutust ei tee või teed vale liigutuse, saad piltlikult öeldes malka, mitte palka. Puhtalt raha ja muude välimiste motivaatorite peale üles ehitatud süsteemid enamikel juhtudel paradoksaalsel moel hoopis… vähendavad motivatsiooni. Seda tüüpi motivatsioonimõrvarit võib näha tegutsemas pea igas Eesti ettevõttes, eriti meeldib talle saagiks võtta müügiinimesi.
5. Valikuvabaduse ära võtmine
Elu ja töö on paratamatus. Mina ütlen, mis on sinu eesmärk ja töö ja kuidas sa pead seda tegema, räägib mesisel keelel killer. Inimene aga tunneb, et ta elu kontrollitakse väljastpoolt, talle ei ole jäetud valikuid. Ja varsti jätab teda maha ka isu midagi ise otsustada ja ära teha, sest … “mul ei ole valikut.” Seda mõrvarit on mõnikord ka keeruline avastada, sest ta enda sõnul tahab ju ikka head – teeb inimese eest valikud ära, sest ilmselgelt käib inimesele valiku tegemine üle jõu.
4. Ebaselge siht
Teeme ja hooga! Iga päev, kogu aeg! Aga, eee, kuhu me siis välja võiks jõuda või mis suunas võiks nagu rohkem minna? Vastuseks kostab kaks varianti: see pole teile oluline teada, oluline on, et tulemust teete või siis mingisugune ebamäärane ärimulin (tõstame kvaliteeti ja kasvame valdkonna parimaks tegijaks Baltimaades), milles on töötaja jaoks sisu sama palju kui öelda “ahvileivapuu on pärit Madakaskarilt”. Seda isendit võib kohata päris sagedasti, ta on aktiivne ja tegus ning väljaspoole võib paista tulemustele keskendunud nõudliku tegijana.
3. Range hindamine ja kalibreerimine
Loovus ja innovatsioon ja motivatsioon eeldab raame, mis loovust ja innovatsiooni ja motivatsiooni kanaliseeriks. Ent sageli on raamid lihtsalt liiga kitsad. Range hindamine, mõnel pool ka kalibreerimiseks kutsutud tegevus võib mõjuda inimesele kriitikana tema tegevuse kohta, mis sunnib keskenduma nõrkustele, mitte tugevustele. Eriti hästi on see mõrvar ennast sisse seadnud mõnes suuremas firmas, kus inimeste mõõtmine kipub muutuma asjaks iseeneses ning inimestel on tunne, nagu proovitaks neid läbi 10 sentimeetrise diameetriga toru ajada.
2. Ebaolulise töö tegemine
Pühendumuse olulisim osa on töö tähenduslikkus. See motivatsiooni tapja käib ringi deklareerides, et mõned tööd on ikka olulisemad kui teised, seda eelkõige firma sees. Meil on müügiinimesed need, kes toovad tulemuse! Või siis – meil on tootmine tähtsaim (ja teie asi on meie supertoode nüüd maha müüa). Teise tüüpnäitena räägib ta inimestele – ehh, mis meie, väikesed mutrikesed siin ikka teha saame….Isendit kohtab sagedasti ja mitte ainult erasektoris – vürstiriigi ambitsioonidega isendeid on ka avalikus sektoris.
1. Vastutuse ära võtmine
See algab uue töötaja jaoks paljulubavalt. Sinu töö näeb ette seda ja teist, me toetame sind. Me saadame sind koolitusele. Ära muretse, meil on kõik vajalikud protsessid välja mõeldud, sinu asi on ainult teha oma tööd ja saada tulemust. Siis mõeldakse välja muutus, mis puudutab otseselt töötaja tööd. Ja … ära muretse, me mõtlesime juba kõik välja, nüüd hakka tegema nii ja ole kindel, tulemus paraneb ja … Siis saabub hetk, kus töötaja ütleb (paljudel juhtudel ka ainult mõtleb): ma ei saa aru, ma ei taha seda teha, ma ei tee seda, me oleme seda juba proovinud jne. Ja mõrvar itsitab pihku – tehtud!
On ikka kriminogeene meil liikvel, eksole 🙂
