Paar nädalat tagasi osales minu coachingu koolitusel Eesti üks tuntumaid värbamiskonsultante. Ja ta rääkis, kuidas kaunis sageli kohtab inimesi, juhte, kes ütlevad: „Tahaksin teha midagi muud, teises valdkonnas, teisel erialal, võib-olla ka ise oma äri tehes.“ Ning konsultant lausub: „See on suurepärane! Aga kas oled valmis selleks, et su sissetulek langeb, vähemasti alguses?“ Ja vastus? Mõistagi midagi sellist: „Eee, hea küll, kas sa saaksid mulle vaadata ikka midagi, mis mu praeguse töö sarnane on…“.
Meisse on sisse kirjutatud igavene ihalus uue ja värske järele. Me tahame teha aega-ajalt kannapöördeid oma elus ja töös, vahest ka omal käel ettevõtlust alustades. Ja õnneks päris mitmed ka teevad seda. Järgnev on minu mõned õppetunnid sellest, mis sind võib ees oodata, kui otsustad teha tõsisema muutuse enda töös, kas oma ettevõtlust alustades või valdkonda vahetades. Või mõlemat korraga tehes.
Kannapööre võtab aega 2-3 aastat. Mäletan, millise entusiasmiga tormasin 3,5 aastat tagasi koolitaja ametisse, arvates (nagu sellistel puhkudel ikka), et mul on olemas pea kõik teadmised-oskused, et olla oma uuel valitud alal suurepärane. Ja olin üsna imestunud (et mitte öelda pettunud), et ainult vähesed seda minu juures tähele panid. Pigem pandi tähele seda, mida mul koolitajana vajaka on. Ja neil oli õigus.
Olles kokku puutunud juhtide-omanikega – nii on see mistahes valdkonnas. Kinnisvarast kuni veebiarendajate ja pagariteni. Edu ja tulemus ei ole saabunud kunagi üleöö, alguses oled sa õpipoiss, siis sell, siis alles meister. Reeglina on võtnud 2-3 aastat, kuni oled enamvähem aru saanud, mis on see, mida sa kõige paremini oskad ja mis on see, mida kunded sinult ootavad. Ja muuseas, sellega pole tegelikult sinu kannapööre lõppenud, sellega oled sa lihtsalt kindlustanud teatud taseme, millelt tagasi on veidi raskem kukkuda… alati saab edasi minna!
Peamine metoodika on katse-eksitus. Ma ei tea kedagi, kes oleks edukaks saanud enne tegevuse alustamist kirja pandud detailset plaani järgides. Detailne äri- või ka muutuseplaan kui selline on mõnikord vajalik, ent seda ainult kahel juhul: kui sa pead kaasama investoreid, laenuraha või kui sul pole endal veel päris selge, mida sa tegema hakkad. Esimesel juhul toob plaan raha ja teisel juhul veidi selgust. Kummalgi juhul ei tähenda see seda, et sa punkt-punkti haaval plaani hakkad järgima. Sest plaan suudab ette näha vaid sinu tegevusi, ent mitte seda seda, kuidas reageerivad sellele teised inimesed. Ning sealt edasi seda, kuidas sina omakorda reageerid. Jne. Maailm, sh ärimaailm ei ole lineaarne ja ainult põhjus-tagajärjena kirjeldatav. Seega – tegema hakkamine ja katse-eksitus, kes rohkem katsetab, sellel on ka rohkem edukaid algatusi.
Sa teed tegelikult vähemalt 4-5 kannapööret. On mõõdetud, et iga start-up teeb vähemalt 7 kannapööret, enne leiab üles selle, mis töötab ja mis inimestele huvi pakub. Ja mille eest on nad nõus ka raha maksma. Mulle tundub, et ehkki kannapöörete arv on erinev, ootab 2-3 aasta jooksul sind ees terve rida muutusi töö sisus. Sest muutujaid-tegureid, mis sinu tööd mõjutavad, on palju: alates kundede eelistustest, turu hetkeseisust, sinu enda oskustest-teadmistest, kogemusest jne. Seda kõike on keeruline ja praktiliselt võimatu ette näha.
Võtmeküsimus on see, kuidas leida tasakaal selle vahel, millega alustasid ning olla samal ajal piisavalt paindlik ning kiiresti reageerida, muutuda. Oluline on, et ei viskaks püssi liiga vara põõsasse. Ja samal ajal ka see, et oleks, mille pihta selle püssiga põrutada. Kannapöörete tegemisel väärtuslikuim oskus, mis tuleb ka ajaga, on võime lahti lasta – kui see ei töötanud, kui inimeste jaoks polnud sellel väärtust, siis okei, lähme edasi, kas annab kuidagi teisiti teha, mida uut ja värsket saab kundedele pakkuda.
Sul tuleb vähemalt 1-2 ahvatlust tagasi pöörduda. Sest miski ei lähe päris nii, nagu lootsid ja ootasid. Oma vaimusilmas olid sa mõne kuuga juba peaaegu maailmameister, ent tegelikult… Kõik võtab aega rohkem, kui eeldasid. Alates sissetulekutest kuni inimeste tunnustuseni sulle kui oma ala eksperdile.
Ja siis tulevad ahvatlused. Kindlasti saabub sinu juurde 1-2 tööpakkumust sinu vanast töövaldkonnast – lubavad korralikku rahapakki ja stabiilset sissetulekut ning esmapilgul ka põnevat väljakutset. Ja kui need pakkumused tabavad sind sinu raskel hetkel – nagu öeldud, miski pole läinud päris loodetud moel – siis ahvatlus on suur. See on tüüpiline etapp muutusetsüklis: eitus ja vastupanu on ületatud ning käsil on harjutamine, see, kui sa tead, mismoodi saab, ent veel pole loodetud edu saavutanud. Veel pole jõudnud viimasesse etappi, kus muutusest on saanud sinu loomulik olek. Ja siis mõnikord võtad vastu pakkumuse… mõnikord selleks, et mõne aja pärast, kasvõi mõttes, jälle naasta „oma asja“ juurde.
Kannapöörde väärtuslikuim nõuanne – vaata tulevikku. Vaata kogu aeg tulevikku. Mõnikord soovitavad ärikonsultandid ja targad raamatud sulle mineviku süvaanalüüsi, mõtle ja analüüsi, mida sa ikka oskad ja tahad ja mida on sul sellest õppida jne. See kõik on intellektuaalselt huvitav, parafraseerides Rein Langi, ent see reeglina ei anna sulle olulisimat – enesekindlust edasi minna. Pigem kipud sa sealt välja lugema piiranguid – ega ma ikka ei oska seda ja teist jne.
Enesekindlus on sinu väärtuslikuim vara, see on see, mis sind edasi viib, mistahes valdkonnas või tegemises. Ning enesekindlust tekib palju rohkem siis, kui vaatad tulevikku – mida tahan teha, saavutada ja millised on võimalused seda teha. Minevik on minevik, seda ei saa muuta ja pole mõtet kahetseda seda, mida tegid või mida ei teinud. No regrets!
Olulisim: see kõik tasub ära. Igas mõttes. Ja rohkemgi veel. Kui oled ise enda tööandja ja/või oled teadlikult teinud valiku valdkonna muutmisel. Kui oled saanud oma valdkonna tipuks. See tunne, et sa oled õpipoisi staatusest kasvanud selliks, võib-olla isegi meistriks. See tunne on midagi, mille nimel tasub pingutada.
