Käsi püsti neil, kes peavad käima liiga paljudel kasututel koosolekutel. On kirjutatud pakse raamatuid ja ridamisi õpetussõnu, kuidas vedada head koosolekut, osaleda koosolekul ja mis kõik enne ja pärast koosolekut peaks tegema. Küll aga pole kirjutatud liiga palju sellest, milliseid mõtteid üks või teine käitumine koosolekul teistes võib tekitada.
Järgnevas juhuslik ja esimestena pähe tulnud valik tüüpjuhtumitest koosolekutelt, kus olen viibinud ning lisaks mõtted, mida need osalejates, sh minus tekitas.
9. Koosolek käib. Keegi räägib, inimesed uurivad süvenenult oma arvutiekraani. Ja naeratavad aeg-ajalt, veidi totakalt ja veidi vabandavalt.
Osaleja: „Nii-nii, mis seal Facebookis siis toimub?“ Ja avab oma arvuti.
PS Toimib ka uuemate mobiiltelefonidega.
8. „Ükskord juhtus minuga täpselt sama lugu. Läksin hommikul varem välja ja …,“ sätib keset koosolekut üks osalejatest end pikemalt seletama.
Osaleja: „No palun, mine õitse mujal!“
7. Koosoleku korraldaja hilineb ja asub kohe asja kallale: „Nii-nii, hakkame pihta, ega meil siin terve päev aega pole.“
Osaleja: „Mees, osta endale kõigepealt kell!“
6. Üks inimene hilineb koosolekule. Ning veidi aja pärast sekkub innukalt: „Ma ei tea, kas te seda juba arutasite, aga kindlasti peaks …“ Muidugi on seda juba arutatud ja otsuski tehtud.
Osaleja, uurib mobiili: „Oehh, appiii … Kuidas ma saaksin endale ühe päästva „tähtsa telefonikõne“ teha?“
5. „Jah, aga me ei saa seda teha, sellepärast, et …“ Inimene räägib erutatult koosolekul sellest, miks midagi ei saa teha.
Osaleja: „Ei teagi, miskipärast on alati tunne, et tal on okas tagumikus … Ja okas istub seal juba aastaid.“
4. „Mulle see idee väga meeldib, aga …“ Inimene on seda öeldes otsekui taaskehastunud Ema Theresa, empaatia võrdkuju.
Osaleja: „Issand halasta! Hakkab jälle pihta. Öelgu otse, et tema arvates on see idee üks paras p..k.“
3. Inimene vaatab koosoleku ajal aknast välja. Juba koosoleku algusest saadik.
Osaleja: „Ei tea, mis juhtuks, kui tal kõrvadest võtta ja kõvasti raputada?“
2. Koosoleku pidaja võtab kätte paberi ja hakkab sealt maha lugema. Teeb seda pikalt.
Osaleja, surudes suure pingutusega maha haigutust: „Nii-nii, kas siis õhtul grillida või mitte …“
1. Juht haarab koosolekul markeri ja hakkab seletama. Seletab. Joonistab. Seletab. Kirjutab. Seletab. Neli pabertahvli lehte on täis. Siis pöördub teiste poole: „Aga muidugi, kui teil on teisi ettepanekuid, siis arutame neid ka.“ Vaikus.
Osaleja: „Huvitav, mida ta küll sööb, et jaksab sellist arusaamatut saasta nii pikalt suust välja ajada.“
Kas tundsid mõne juhtumi ära? Kindlasti on juhtumeid ja näiteid veel ja veel. Pane kirja ja pista kommentaari, lisa juurde ka see, milliseid mõtteid see sinus toimumise hetkel tekitas.
