Koos oli grupp inimesi, nii kümmekond. Üks inimene juhatati ruumist ja teiste inimeste kuulmiskaugusest välja. Kohalejäänud leppisid kokku ühes kindlas kehapoosis, mida inimene ruumi tagasi tulles peaks võtma.
Kokkulepe saavutatud (poos meenutas balletti Luikede Järv – püsti seistes üks jalg kõverdatult teise vastas), tuli inimene sisse. Ja grupis olnud inimesed hakkasid kõik mõtlema poosi peale, sõnatult. Nende vastas seisev inimene pidi aga aimama ära, millise poosi ta peaks nüüd võtma. Ning … pärast mõningast kõhklust ta võttiski grupis kokku lepitud poosi!
See tõestisündinud lugu on pärit ühelt koolituselt ja selle rääkis mulle koolitusel osalenud hea tuttav. Ühest küljest on see nagu kinnitus inimeste vahelisest energia-mõtete liikumisest. Ja teisalt on see tõestus intuitsiooni olemasolust ja selle võimekusest. Ehkki meile meeldib mõelda endist kui ratsionaalsetest ja loogikale tuginevatest inimestest, mängib intuitsioon meie elus suuremat rolli, kui oskaks arvata. Ja kui me oleksime intuitsiooni olemasolust teadlikumad ja oskaks seda enam kasutada, siis, olen veendunud, oleksime ka edukamad.
Oled sa mõnikord pärast mingit tegu mõelnud: „Ma teadsin, ma poleks pidanud seda tegema!”? Või siis: „Mul oli juba algusest peale tunne, et see ei lähe mul korda”. Või siis: „Miski minu sees ütles mulle kohe, et see on vale valik”. Sellistel hetkedel on intuitsioon sulle andnud märku, ent, erinevatel põhjustel, sa oled teda eiranud. Ja teistpidi – oled sa teinud elus valikuid selle pärast, et nad lihtsalt tunduvad õiged? Ja enamasti on nad õiged ka hiljem tagasi vaadates. Intuitsioon töötab.
Mis siis õieti on intuitsioon? See on nn kõhutunne. Tunne, et see on õige valik, seda isegi siis, kui loogilised argumendid seda ei toeta. Me näeme lahendusi, teadvustamata, kuidas me nendeni jõudsime, me näeme seoseid eri valdkondade vahel, me tunneme, millest on probleemi tuum jne. Selle kõhutunde järgi ja tema abil teeme tegelikult oma elus suurema osa valikutest – alates elukaaslasest, töökoha vahetuste ja uute äriideede rakendusteni.
Intuitsiooni rolli on sageli kummalisel kombel alahinnatud. Küllap põhjusel, et seda on teiste jaoks keeruline seletada. Või kuidas ja milliste veenvate argumentidega saaks inimene selgitada asjaolu, et talle lihtsalt meeldib rohkem üks või teine asi või et mingi tegevus tundub talle antud olukorras „õigem”. Jah, sageli on meil olemas ka ratsionaalsed argumendid. Ent vähemasti sama sageli on meid ümbritsevad probleemid ja väljakutsed sedavõrd keerukad, et lahendust neile pole võimalik, vähemasti mõistliku aja jooksul, välja „kalkuleerida”.
Kas intuitsioon töötab ka seal, kus on mängus suured rahad, kus märksõnadeks on mõõdetav efektiivsus ja kaalutav tulemuslikkus? Ehk teisisõnu – ärimaailmas? Ehkki firmajuhid ei armasta seda väga otse öelda, on intuitsioon heade juhtide tööriistakastis üks enimkasutatavaid töövahendeid.
Toon näite. Valdo Kalm, Telekomi ja EMT juht räägib raamatus „Tagasi Mängu. Võitma” sellest, kuidas ta leiab uusi juhte:” „Need inimesed sa tunned ise ära kohtumisel esimese viie minuti jooksul,” räägib Valdo. Ta peab juhivõimete hindamisel silmas nelja omadust – empaatiavõimet ehk võimet näha asju teise inimese silmadega, teiseks, usaldusväärsust ehk lihtsamalt, kas inimest saab usaldada. Kolmandaks, erialaseid oskusi (Valdo: „Mina üldjuhtimise oskustesse ei usu.”) ning neljandaks pühendumust oma valdkonnale ehk juht peaks olema oma valdkonna fänn.” Ehk kokkuvõtvalt – neljast kriteeriumist kolm tuginevad tegelikult Valdo enda kõhutundele (empaatiat, pühendumust, usaldusväärsust on vestluse käigus keeruline kuidagi ratsionaalselt mõõta).
Üks maailma tuntumaid juhtimiseksperte, Harvardi ülikooli professor Henry Mintzberg on öelnud: „Organisatsioonide efektiivsus ei tugine kitsarinnalisel kontseptsioonil nimega „ratsionaalsus”, see tugineb segul kaine-mõistuse loogikast ja jõulisest intuitsioonist.” Ja paradoksaalsel kombel on intuitsiooni kasutamine ise loogiline! Aega on vähe, info otsuste langetamiseks puudulik ning uute, senikogemata (äri)lahenduste osas pole kellelgi „õigeid” vastuseid. Intuitsiooni kasutamine (koos loogikaga) on ainuke võimalus ajaga kaasas käia.
Ent kuidas siis arendada endas teadlikkust intuitsioonist ja kuidas seda siis rakendada? Alustada võib näiteks … vaikusega. Proovida iga päev 3-4 minutit võtta endale aega, minna kohta, kus müra, teised inimesed sind ei saa segada. Ja olla vait. Ning jälgida ennast otsekui kõrvalt – millised mõtted ja tunded tekivad. Ning mida ütleb sulle ühe või teise asja kohta kõhutunne. Lihtne? Mulle tundub, et kummalisel kombel võib paigal ja vaikuses iseendaga olemine inimeste jaoks olla üks keerulisemaid väljakutseid.
Millised on sinu kogemused intuitsiooniga, valikutega, mida oled teinud nn kõhutunde järgi?
