“Võim rikub meid ära ja absoluutne võim rikub meid absoluutselt ära. Inimolendid on shimpansid, kes võimujoovastuses hulluvad.” Vanameister Kurt Vonnegut tabas naelapea pihta.
Rahvaliit nõuab tulumaksu tõstmist, Reformierakond välistab tulumaksu tõstmise ja vanemahüvitise muutmine, sotsid ei tagane tööseadusest, IRL nõuab eelarve tasakaalu. Ja nii edasi – nõuab, välistab, ei tagane. Millised suurepärased positsioonid tulemuslike läbirääkimiste alustamiseks ja pidamiseks!
Kohtusin mõned päevad tagasi ühe Eesti tippjuhiga, kes viitas, et Eestil on kaks ohtu ja mõlemad seotud Lätiga. Esimene on ilmselge ja loogiline – kui Lätil peaks minema väga kehvasti, siis on meie eristumispoliitika saanud kõva hoobi. Ning pole kindel, et see poleks ka kabelimats.
Ent teiseks viitas ta Eesti omalaadsele “lätistumisele”. Meenuta ja võrdle.
Novembris, pärast Parex Panga ülevõtmist. teatas toonane peaminister Ivars Godmanis, et Läti majandusega pole lahti suurt midagi, uuritakse lihtsalt, et kas oleks võimalik IMFilt laenu saada.
Detsembris tehti ära suured kärped riigitöötajate palkades, tõsteti ka käibemaksu. Godmanis lubab valitsusremonti – vähendada muuhulgas ministrite arvu (mis jääbki tegemata). Ja sama koalitsioon pidi jätkama.
Jaanuaris aga kutsus Godmanis koalitsioonikõnelustele opositsioonierakondi, kinnitades, et vaja on laiapõhjalist ja kindlamat koalitsiooni. Tegelik sisu ja põhjus oli koalitsioonisisestes hõõrumistes.
Veebruaris teatab üks koalitsioonierakond – Roheliste ja Talurahva Liit – et kui põllumeestele kohe abi ei osutata, siis erakond lahkub koalitsioonist. Peaminister Godmanis teatab, et ei pea ennast asendamatuks, kuid ei näe hetkel ka kedagi, kes sooviks tema asemele asuda. Toimus ka valitsuse usaldushääletus, mille koalitsioon võitis.
Veebruari lõpus esitas Godmanis aga tagasiastumispalve, mille president ka rahuldas. Tuli uus valitsus, kelle esimene ja põhimine töö seisnes koalitsioonikemplemistes raisku läinud aja tõttu tegemata otsuste klaarimises. Miinus suurenes ja Läti hõivas kindlalt kiireimini kukkuva majandusega riigi nimetuse.
Asendage nimed, pane ajateljele ja vaadake, mis etapis Eestis hetkel asub. Ei saa me läbi Lätita.
Ja tundub tõesti, et vajaksime taevast abi, mille järele peaminister Andrus Ansip nii igatsevalt õhkas 🙂 Võib-olla suudaks taevas (või-kes-iganes-sealt-tuleb) sealt kaasa võtta ja tagasi maa peale tuua ka võimuhulluses endale vastu rindu taguvad shimpansid.
