Vaatan siin Sten Tamkivi, Valdo Kalmu jt ettekandeid Teeme Äri konverentsilt trügib vägisi pähe mõte, et Eesti ühiskonna liidrite, sh äriliidrite kooslus on muutumas. Küllap varem või hiljem oleks see vahetus ehk niikuinii tulnud, ent majanduskriis on ilmselt seda protsessi kiirendamas.
Mulle tundub, et täna ei ole ettevõtjate eeskõnelejad enam need, kes seda on aastaid teinud. Ma ei hakka rääkima neist, kes on ennast viimase paarikümne aasta jooksul end mässinud kõikvõimalikesse valgustkartvatesse äri ja poliitika ja raha sasipundardesse. Kuid veidi väsinud ollakse ka neist, kes on ajanud oma ettevõtjate asja sirge seljaga ja parimas usus olla ettevõtjate huvide eestkostja.
Miks? Raske öelda. Võib-olla on aastatepikkune koostants poliitikutega siiski ka nende leidlikkusele piirid pannud. Mustrid on liiga korduvad, ikka on abstraktne riik süüdi, ikka mingid läbirääkimised, mis päädivad ei kusagil jne. Ja ikka on kuskil mingid huvigrupid, kes on infole-pumbale lähemal… Ei tea. Ei taha ka nimepidi kedagi nimetada, küllap on nende nimed ja näod kõigile niigi teada-tuttavad.
Hoopis huvitavam on aga mõtiskleda teema üle, kes on siis uued liidrid, kelle järgi joondutakse ja kellele järgi minnakse, kelle teod ühiskonnas tekitavad vastukaja.
Kes nad on, olemuselt? Pigem nooremad, 40 eluaasta ümber olevad inimesed. Tugeva sotsiaalse närviga, kes ei püsi kitsalt ainult oma äri sees, kellele lähevad korda ühiskonnas toimuv ja kes ka võtavad midagi selles osas ette. Aktiivsed, ent mitte tribüünile trügijad, rahvusvahelised, ent juurtega tugevasti siin Eestis. Neid seob veel innovatiivsus, mitte hädaldamine raskete aegade üle, vaid pidev lahenduste otsimine.
Ja nimed? Rainer Nõlvak, Helo Meigas, Valdo Kalm, Sten Tamkivi, Armin Kõomägi, Allan Martinson…veel?
