Äripäev on liikumas pankroti suunas ja selle tellimine tuleb vist lõpetada, võib veidi utreerides kokku võtta Kristjani blogipostituse ja selle kommenteerijate arvamused. Kipun siiski arvama, et kuuldused Äripäeva surmast on enneaegsed, parafraseerides Mark Twaini. Veelgi enam, olen valmis kihla vedama, et näeme aasta-paari pärast täiesti uue kontseptsiooniga meediaväljaannet.
Äripäev ei ole praeguses majandusseisus mingi erand. Ka teistel ajalehtedel pole pehmelt öeldes just parimad päevad, raha kaotavad varasemaga võrreldes kõik. Neist rängemini saab vastu pükse ehk Eesti Päevaleht ning kergemini pääseb, vähemasti praeguse seisuga Õhtuleht (kellel reklaami osa tuludes proportsionaalselt väiksem). Ent kui võrrelda rahaseise, siis julgen väita, et Äripäeva seis on kordades tugevam kui teistel.
Veel paar aastat tagasi seisis (tegelikult oli investeeritud) Äripäeval mitukümmend miljonit krooni vaba raha. Pealegi pole vähemasti praeguse seisuga karta, et Äripäev sügavasse miinusesse kukuks. Lihtsalt ei teenita niipalju enam kasumit kui enne, eelmisel aastal näiteks 45 mln krooni, selle aasta 9 kuuga 14 mln krooni). Seega jutt pankrotist on tingitud ilmselt kas liigsest emotsionaalsusest või infopuudusest.
Samas on kommenteerijatel selles mõttes õigus, et Äripäeva ajaleht praegusel kujul lugejaid, sh mind, ilmselt ei rahulda. Arusaadav, majanduslangus ja rasked ajad. Ent õhukesest infolehest, kus peamiselt sees eelmisel päeval onlinest loetud uudiste kokkukirjutused, jääb väheks. Seega, mis on see põhjus, mis paneb lugema just paberlehte? Peale selle, et oleme seda harjunud tegema. Küsimus on oluline, sest inimesed muudavad oma harjumusi. Ja teevad seda just nüüd, väliste mõjude ehk sissetulekute vähenemise survel.
See põhjus pole, vähemasti minu puhul, vajadus üha uuesti ja uuesti lugeda ettevõtjate raskustest, pankrottidest. Serveeritatagu seda reaalsuse peegelduse või millena iganes. Põhjus pole ka vajadus uuesti lugeda eilse päeva uudiseid. Põhjus pole ka nn pommid (nii kutsutakse ÄPs esikaane artiklit), sest nad reeglina pole niivägapommid ja pealegi levib hea lugu inernetis välgukiirusel. Põhjus pole ka…
Aga äkki polegi head põhjust? Äkki on ajaleht, majandusajaleht, sellisel kujul, üldse anakronism. Äkki on tulevik hoopis (majandus)ajakirjades, teist tüüpi ajakirjandusliku sisuga tükkides. Uudiseajakirjandus aga kolib täiega veebi. Või äkki unustada üldse mingi kontrollitud meedia sisu tekitamine, loobuda ajakirjanikest ja hakata rendipinnaks, blogide, info loojate, kusiganes need ka tulevad vahendajaks, selekteerijaks, millekski smart-otsingumootori sarnaseks asjaks. Või siiski ikka ajaleht, aga sisuks…
Ma ei tea, pole selle kallal ka pikalt juurelnud. Ent selge on see, et mingisuguse muutuse Äripäevas, nagu ka teistes ajalehtedes, praegune majanduslangus ka initsieerib. Ajakirjanduse sisu ja vormi ootavad ees korralikud muudatused. Seda tingib muidugi, nagu öeldud, keerulised ajad majanduses, ent ka üha laiem kanalite valikuvõimalus lugeja jaoks. Pluss üha madalam künnis ise uudise-info edastamiseks maailma.
Teades-tundes oma endisi kolleege olen täitsa kindel, et nende teemadega ka aktiivselt juba tegeletakse ning varsti saame näha uuendet Äripäeva. Misiganes vormis ja kujul see ka meieni jõuab.
Jõudu tegijatele!
