Hea sõber naases paar päeva tagasi Lätist ja märkis, et mõned päris tõsiselt võetava inimesed rääkisid lati devalveerimisest. Võib öelda: taaskord. Ja võib öelda: ja-jah, räägi-räägi, eks neid kuulujutte ole ennegi kuuldud. Seekord aga võib asi olla tõsisem kui kunagi varem.
Äripäeva veebiküljel on juba terve trobikond uudiseid, kuidas Läti valitsus päästab Parex Panka, ostes läbi riigile kuuluva panga 2 lati eest pangas kontrollpaki. Küllap tähendab see veel miljoneid latte, Parex grupi suurust arvestades pigem isegi eesti kroonides miljardeid maksumaksja raha finantsauku uppumist. Ja olen valmis kihla vedama, et see pole veel kõik. Ma ei usu, et Parex Pank oli Lätis ainus, kes kinnisvarabuumi kõrgehetkedel pilvedesse kihutas.
Teema on kuum ja tõenäoliselt on sellest teemast ka Äripäeva esmaspäevane esikülg. Ja õigusega. Mida võib tähendada see Eesti jaoks? On selge, et Londonis konditsioneeritud õhus istuva analüütiku jaoks tähendaks lati devalveerimine selgelt märki Baltimaade kui terviku majanduse nõrkusest, et mitte öelda uppi kukkumisest. Kui devalveerub Läti latt, pöörduvad küsivad pilgud eelkõige Eesti poole. Jällegi, jumal tänatud, et meie pangad on Põhjamaade pankadega omanduses, mis vähendab tublisti survet meie kroonile. Kuid häda saab lõunast tulla mitte ainult devalveerimise survena.
Eesti ettevõtjaid on Lätis mõne tuhande ringis, oleme harjunud Lätit pidama osaliselt oma koduturuks ning devalveerimine tähendaks investeeringu väärtuse automaatset vähenemist. Ning selle kaudu korralikke kahjumeid ka Eesti päritolu emafirmadele. Eesti Panga andmetel oli suve keskpaiga seisuga Eesti päritolu otseinvesteeringuid Lätis 23 miljardi krooni eest, see tähendab tervelt kolmandikku kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringute positsioonist. Siia lisanduvad veel summad, mis on läinud lõunanaabrite juurde laenudena, nende osaline või täielik korstnasse kirjutamine oleks devalveerimise korral garanteeritud. Seega ei räägi me investeeringute väärtuse vähenemise korral mitte mõnedest miljonitest, vaid pigem kümnetest ja sadadest miljonitest läti rahaahjudes põlevatest kroonidest.
Seega, mis siis teha? See oleneb äri valdkonnast, investeeringust, selle pikkusest ja olulisusest ja muustki. Ent igaljuhul on praegu viimane aeg ettevõtetes läbi mängida stsenaarium: mida teha siis, kui latt devalveeritakse…Ning tahaks ka täpsemalt teada, mida sisaldab meie valitsuse ja keskpanga tegevuskava võimalike tõsiste raskuste korral käitumiseks.
