Millal sa viimati üllatusid? Nimelt väidab üks viimase aasta bestsellereid, et pea kõigi edukate äriuuenduste alus on … üllatus. Ja seda on võimalik teadlikult luua.
Loen toredat raamatut “Leapfrogging” Soren Kaplani sulest (millele on eessõna kirjutanud maailma nr 1 ärimõtlejaks tituleeritud coach Marshall Goldsmith). Ja üllatuseks saanud läbi paljude näidete ja kirjelduste aimu, et üllatus… ei olegi alati vaid üllatus. Vaid see on midagi, mida on võimalik luua, mille jaoks on võimalik ehitada soodsad kasvutingimused ning mille juhtumise tõenäosust on võimalik suurendada. Ja see tähendab juba läbimurdeid, mille väärtus on mõõdetav konkreetsetes eurodes. Kuidas siis? Siin üks võimalik tegevuste jada, mis võib viia kuhugi, millest isegi unistada ei julgenud.
Kuulamine
Esimeses etapis toimub kaks asja: hetkeseisu ja vajaduse teadvustamine ning üldise suuna kokku leppimine. Näitena olgu toodud mõne äriettevõtte juhttiim. Võib-olla öeldakse seal midagi niisugust: “Kuidagi on tunne, et oleme kinni jooksnud” või siis “värsket ideed oleks vaja” või siis “kardan, et aeg jookseb meist mööda…”. Alustama peab endast, mitte turust. Mida inimesed tunnevad, näevad, kogevad. Tähtsad pole numbrid, vaid inimeste sisetunne. Mis on nende arvates hetkeseis organisatsioonis, miks on vaja värskeid ideid ja tegevussuunda, millised on tugevused, vundament, millele toetuda jne. Ja siis tekib ka ideid, kuhu peaks värskete mõtete otsingutel oma “Sauroni pilgu” suunama. Kui suund on “kust iganes, maa alt ja maa pealt”, kipuvad otsingud enamasti tänu liiga laiale vaatele siiski ebaõnnestuma.
Ideede pühendunud otsing
Värsked ideed kipuvad sageli asuma meist väljaspool. Võib-olla on hea teada, mis toimub teistes valdkondades, võib-olla suisa teistes riikides, kultuurides. Sõnaga, hea mõte on ehk korraldada kohtumisi huvitavate inimestega, mistahes valdkonna tipptegijatega. Võib-olla on kirjaniku kogemuse jagamine see, mis aitab ehitusfirma inimestel värske mõtte tekitada, võib-olla on tippkokk see, kes paneb IT firma oma asjadele teisel moel vaatama, võib-olla on just IT guru see, kes tekitab mõtteid põllumeeste peades. Neid kohtumisi tuleb minna väljaspoole otsima, üritada mõista mujal toimuvat ning vaadata sellele kõigele ka läbi enda, eelmises kuulamise etapis räägitud läätse läbi.
Fookuse loomine
Pärast otsinguid, mis võivad kesta nädalaid ja kuid, võib tekkida inimese või inimeste peades selgem pilt, mida tegelikult otsitakse, miks see on oluline ja milline see lahendus siis ka välja võiks näha. Mitte ehk detailides, ent selge fookuse, teemana. Näiteks võib jõuda adumuseni, et peaks muutma firma struktuuri, tooma turule uuelaadse teenuse-toote või peaks hakkama süvendatult üle vaatama firma personalipoliitika. Mis iganes, igal juhul hakkavad mõtted ja ideed otsekui lehtrist läbi lastes kokku tõmbuma ning alles jääb vaid 1-2 tükki, mis tunduvad paremad, tulemuslikumad. Ja edasi liikumine toimub siin samm haaval, ikka jälle samm ja siis teine ja üha uuesti ja uuesti…
Kahtlused
Ja siis saabub tõenäoliselt kahtluste etapp. “Proovime, proovime ja katsetame ja õieti midagi ei tule välja” või “see teenus on läbi kukkunud, keegi ei osta seda…”. Kas oleme ikka õigel teel? Kas tegime ikka õige otsuse? Võib-olla jah. Võib-olla ei. Ühest vastust pole. Ent on teada, et pea igasugune uuendus, novaatorlik teenus või toode on läbinud kahtluste etapi ning selle lõpetamisest on mõnikord päästnud vaid juhus. Parafraseerides Thomas A. Edisoni: üks elu pahupooli on inimesed, kes ei saanud aru, kui lähedale nad käega lüües edule olid. Järjekindlus ja püsivus on võtmesõnad. Ka tänane äriilma pailaps Apple ja tema ärimudel oli aastaid põlu all ning selle veidrike loodud tegevuspõhimõtete üle visati nalja. Ent ta jõudis oma aja ära oodata.
Üllatav äriidee
Äriidee peaks siin olema jutumärkides, sest see võib olla ka firma struktuurimuutus, motivatsioonipoliitika muutus või mistahes muu olulise tähtsusega muutus. Ja tagasi protsessile vaadates tundub tõenäoliselt nii pagana loomulik, et ollakse jõudnud sinna, kuhu parajasti on jõutud. Ja jõutud võidakse olla millegini, mida konkurendid pole mõeldagi osanud ning mis pikas või ka üsna lühikeses perspektiivis lükkab firma liikuma.
Ja edasine on juba ajalugu, nagu öeldakse.
Mõistagi on päriselu keerulisem, kui eespool esitatud etappide jada. Ja samas… kas ikka on? Mõistagi tuleb ette, et innovaatilistele lahendustele, avastustele, uuendustele komistatakse otsa juhuslikult. Võib isegi väita, et väga suur osa maailma leiutistest-avastustest-üllatustest on tekkinud juhuslikult, sageli otsekui millegi kaasproduktina – alates penitsiliinist kuni internetini. Ent samas, kui vaadata neile asjadele tagasi ja mõeldes ka kaasaegsetele, rohketele igapäevastele üllatustele, mida kohtab arvutisse vaadates või eriti vahva sisekujunduse või teenindusega kohvikut külastades, siis paistab selle tagant tükk tööd – analoogiate otsimist teistest valdkondadest, katsetusi, kõhklusi ja järjekindlust, mis on paratamatult viinud millegi väärtusliku tekkimiseni.
Head üllatuste tegemist! 🙂
