Eelmisel nädalal Otepääl meeskonnakoolitusel resümeeris üks osaleja kaks päeva üleskutsega: usaldagem üksteist! Ka koorus päevade jooksul välja meeskonnatöö mõttes usalduse kaks mõõdet – emotsionaalne ja loogiline. Selgitan.
Usaldus on meeskonnatöö alus, sellest räägivad enamik meeskonnatöö teooriad ning seda saavad kogeda kõik, kes on vähegi meeskonnatööd teinud. Küll aga on sageli adumata, mis asi see usaldus siis on.
Esiteks tugineb usaldus loogikale, sellele, et sa tead enam-vähem, mida teiselt inimeselt oodata. Näiteks kui meeskond on ettevõtte tippjuhtkond, siis võiksid liikmed eeldada, et kõik osalejad on oma ala professionaalid ning neid võib nende erialases valdkonnas usaldada. Turundusküsimustes on parim tegija turundusjuht ning tootmise teemal tootmisjuht. Mis ei tähenda, et teised ei võiks neid teemasid arutada ja neisse sekkuda, ent kui oleks võimalik arvamustele külge panna kaaluvihud, siis olenevalt teemast oleks asjatundja arvamused “kaalukamad”.
Usaldus läbi loogika tähendab ka seda, et meeskonnaliige suudab mingil tema jaoks rahuldaval määral prognoosida kolleegi käitumist. Kui müügijuht on professionaal, siis kuulab ja arvestab ta heal meelel ettepanekutega, mis on tulnud tootmisjuhilt (tavamõistes on müük ja tootmine ju nagu kass ja koer). Ning viimane saab seda teha teadmisega, et müügijuht on huvitatud heast müügist, mitte aga teki enda poole kiskumisest. Seega, usaldus tähendab loogika mõttes inimeste ja olukordade etteaimatavust ning erialast professionaalsust.
Teiseks tugineb usaldus aga emotsioonidele, teadmisele, et sa avad ennast meeskonnakaaslastele teades, et nad ei kasuta seda kurjasti enda huvides. Näiteks võib rahulikult teatada kaaslastele, et sa pelgad inimeste ees esineda, kartmata, et meeskonnakaaslane korraldab sulle sellepeale kohtumise 100 rahulolematu töötajaga. Või siis võid avaldada meeskonnaliikmetele eraelu detaile või juhtumisi, teades, et need ei jõua kellegi kõrvu, kes saaksid seda kuidagi sinu huvide vastaselt ära kasutada.
Usaldus tähendab muuhulgas ka seda, et võid rahulikult meeskonnas suu lahti teha, kui sulle midagi ei meeldi – kas töökorralduses, muutuseplaanis või kolleegi ettepanekus. Sest see on tehtud siirast soovist midagi paremaks muuta. Ja teisalt tähendab usaldus ka seda, et iga sinu tehtud ettepanek võetakse kaalumisele, et initsiatiiv ei saa karistatud ning teiste poolt oma erahuvides katki rebitud.
Seega on usaldusel kaks poolt – loogiline ja emotsionaalne. Kui mõlemad küljed on hästi toimivad, siis tekitab see inimestes tundeid nagu turvalisus, sõprus, partnerlus, koostöötahe. Siis on ka usaldus.
