Ristiisa raamatus (ja filmis) tegi Don Corleone oma ristipoja karjääri edendamiseks “pakkumise, millest on raske keelduda”, pakkumise abivahend oli muidugi revolver. Kui mulle tehtaks vormilt samalaadne pakkumine, ehk sisuliselt kästaks valida, mis oleks üks asi, mida juht eelkõige ja ilmtingimata peaks tähtsustama ja jälgima, siis oleks see lubadustest kinni pidamine. Ehkki ka teised juhi ja juhtimise juurde käivad tegevused on olulised, on lubadustest kinni pidamine kõige olulisem usalduse loomisel ja kasvamisel.
Paar mõtet seoses sellega:
1. Luba pigem vähem, kui rohkem. Mõte on selles, et lubadusi ei tohiks kindlasti anda kergekäeliselt. väga lihtne on lahendada inimese probleemi mõne jooksult antud lubadusega – vaatame üle, tuleme selle juurde tagasi vms. Ei ole aga inimese jaoks midagi frustreerivamat, kui seda siis tegelikult ei tehta. Ning usaldus juhi vastu mureneb – see mees/naine on ainult jutumees/-naine. Seega, luba pigem vähem, aga ainult seda, mida suudad täita.
2. Lubadusi ei saa jagada olulisteks ja vähemolulisteks selle järgi, kellele nad on antud. Lihtne näide: olete leppinud kokku inimesega rääkida tema arengust. Siis aga hüppab sisse klient, kes soovib kokku saada täpselt samal ajal. Dilemma kiputakse tavaliselt lahendama nii, et ikka oma töötajaga kokkusaamise aeg nihutatakse mujale. Mida see aga ütleb inimesele, kui oluline on juhi jaoks temaga kohtumine? Kindlasti vähemolulisem, kui mõne kliendiga, kellega tehakse vahest ehk ainult ühekordne väike tehing. Ent inimene töötab ju firmas edasi. Teadmisega, et ta on vaid väike mutrikene süsteemis. Iga klient on juhi jaoks temast olulisem.
3. Lubadusi ei saa jagada olulisteks ja vähemolulisteks nende sisu järgi. Juht on lubanud teha töötajale valmis ühe konkreetse tüki, näiteks mingi juhendi, paberi. Ning juht on lubanud ka töötajaga arutada viimase töötulemusi. Kumb on olulisem? Vastus on – mõlemad. Esimese lubaduse täitmine mõjutab väga otseselt seda, kuidas firmas töösse suhtutakse. Kui juba juht venitab asjadega, miks siis teisedki peaks oma töödega õigeaegselt hakkama saama. Ei pea. Ent ka teisel juhul – kui juht ei pea kinni lubadusest töötaja tulemusest ja arengust rääkida, siis juhi jaoks on ilmselgelt inimese arengust ükstapuha.
4. Mõtle enne, mida ja kuidas sa lubad. Inimesed saavad sõnadest ja lausetest erinevalt aru, paljuski kuulevad inimesed seda, mida tahavad kuulda. Nii on ka lubadustega. “Me vaatame sinu palga sügisel üle,” tähendab töötaja jaoks tavaliselt kindlat palgatõusu. Juht aga mõtleb tegelikult täpselt seda, mida ütleb – me vaatame üle. Ning potentsiaalne konflikt ongi õhus.
5. Lubadustest kinnipidamisega loob juht kultuuri. Lubadustest kinnipidamise järgi saab teha tõsiseltvõetavaid järeldusi firmakultuuri kohta. Ja töötajad seda ka teevad, selles pole kahtlust. Rääkimata sellest, et juhtide poolt tekitatud kultuur levib – kui juht ei pea lubadustest kinni, jällegi, miks peaks seda siis töötaja tegema? Probleem jõuab juhtidele ringiga tagasi.
Sest veelkord: mina ei tea juhi ja töötaja vahel paremat usalduse rikkujat, kui täitmata lubadus. Seega, kui tahad, et oleks usaldus ja see kasvaks, siis luba pigem vähe, aga täida need.
