Nüüd siis finantskriisi esimene konkreetseim laks ka Eestis. SEB likviidsusfond, mis peaks olema tüübilt sisuliselt üks riskivabamaid investeerimisfonde, kirjutas maha 13% varadest.
“Süüdi” olid Islandi pangad, õigemini nendega seotud võlakirjad. Kusjuures kahe päevaga võeti fondist välja üle 200 miljoni krooni, otsekui oleks keegi teadnud allahindlust oodata. Juhus? Kahtlen sügavalt. Finantsinspektsiooni kõrgendatud huvi on põhjendatud.
Ja otsekui maasikas ära sulanud jäätise peal. Nimelt, Ene Õuemaa, fondijuht kirjutab viimases kliendilehes ÄP teatel nii:
“Klient peab aru saama, milline on tema riskitaluvus, kuid kahjuks sageli seda ülehinnatakse. Öeldakse, et 10. aastaks ja riskitaluvus on 20 protsenti, kuid kui ollakse 0,3 protsenti miinuses, on häda käes. “Tegelikult saab oma riskitaluvuse teada professionaalse nõustajaga arutades või täites SEB kodulehel küsimustiku.”
Kas ainult mina tunnen siin tsitaadis arrogantsi ning tugevat kõrbelõhna?
Muuseas, nüüd peaks järgnema ka ettevõtetes fondiosakute allahindlus, mis omakorda toob mõnele ettevõttele kaasa korraliku kahjumi. Lumepall veereb. Kuna, parafraseerides fondijuhti, klient pole tunnetanud oma riskitaluvust. Või kes siin ikka peeglisse peaks vaatama?
