Tagasilööke pole olemas, kinnitavad pea kõik gurud, olgu spordimaailmas või muudes eluvaldkondades. On vaid õppimise kohad, eksole. Kui see päriselus ka nii lihtne oleks…


Lähed tegema elu parimat võistlust. Sa oled selleks treeninud, sa oled enda hinnangul valmis. Sul on plaan, sa oled keskendunud. Ehh, isegi ilm on sinu jaoks soodne! Lähed ja teed ja … välja tuleb nagu alati…

Igatsorti raamatud ja internet on täis gurude ja vähem gurude meeme stiilis: Tagasilööke pole olemas! Tõuse ja sära! Kogu elu on üks õppimine! Ja nii edasi. See kõik kõlab kaunis kenasti ja täitsa usutavalt… Kui seda kõike lugeda mõnusas sohvanurgas lesides. Kui aga just hetk tagasi oled ületanud finishijoone või teinud soorituse tulemusega, mis ei küündi ligilähedalegi ootusele, millega teele läksid, tahaks selle õppimise jutu rääkijat kergemalt (või vahest ka raskemalt) hammustada 🙂 Et siis mismoodi tagasilööke pole olemas, kui ma praegu täiega feilisin, nii enda kui teiste ootuste järgi?

Tagasilöögid on elu osa

Kipun kalduma nende inimeste poole, kes kinnitavad, et need “tagasilööke pole olemas” meemid on küll toredad, ent ei vasta päriselus kahjuks tõele. Tagasilöögid on olemas ja küsimus pole tegelikult selles, kas nad meid tabavad. Küsimus on pigem: millal nad meid tabavad? Ning ühe toreda filosoofia järgi ongi elu üks tagasilöökide jada. Ning edukamad on lihtsalt need inimesed, kes suudavad  tagasilöökidest paremini toibuda, kasutades tagasilööke kui võimalust tõusta varasemast kõrgemale tasemele.

Tagasilöök on ka vaatenurga küsimus

Ent samas tundub, et õigus on ka nendel, kes ütlevad, et tagasilöök on vaatenurga küsimus. Ehk tagasilöök on puhtalt inimese mentaalne teema, nagu ütleb Michael Jordani personaaltreener Tim Grover. Ehk õigus on inimesel igal juhul – kui ta ütleb, et sain hoobi ja nüüd olen pikali või sain hoobi, õpin ja lähen edasi.

Kõik hoobid pole sarnased

Tagasilöökide filosoofia üle arutelust aga ehk kasulikum on proovida tagasilöökidele n.ö mõistusega läheneda. Esimene ja ehk ka kõige olulisem teadmine võiks seejuures olla: kõik tagasilöögid pole sarnased, seega pole alati sarnane ja samasugune ka nendele mõistlik reageerimise viis (mis ka tähendab, et “tagasilöögid on õppimise võimalused” ja muud meemid alati ei kehti). Ent kuidas ja milles siis tagasilöögid erinevad?

Bill Burnett ja Dave Evans on disainerid, kes võtsid mõni aasta tagasi oma disainitööriistad ning hakkasid Stanfordi ülikoolis… inimeste elusid disainima. Ehk teisisõnu nad aitasid inimestel teha oma elus ja töös olulisi otsuseid ja valikuid kasutades samu metoodikaid, mida kasutakse teenuste ja toodete disainimisel. Ja nende metoodikad on osutunud erakordselt populaarseks ja tõhusaks (kui soovid lähemalt lugeda, siis soovitan nende raamatut “Designing your life”). Ja sealt on pärit ka alljärgnev tagasilöökide kohta.

Tagasilöökide jaotus

Nagu öeldud, tagasilööke on päris erinevaid. Ning et nendega toime tulla, on ehk mõistlik neid omavahel eristada. Niisiis, kuidas tagasilööke jaotada:

1. Jama ikka juhtub

Mõned ebameeldivad asjad lihtsalt juhtuvad. Need on sündmused, asjad, juhtumised, mille juhtumises me ise kuidagi “süüdi” pole. Ja nendega ei saa ka midagi eriti ette võtta, nendega peab lihtsalt leppima, nentima, et jama ikka juhtub ja edasi minema.  

2. Ma ei saa midagi teha ehk nõrkused

Mõned tagasilöögid on seotud meie nõrkustega ehk asjadega, millega me ei saa või ei taha otseselt midagi teha. Spordi kontekstis on need asjad seotud ehk eelkõige meie füüsisega, pikkusega, lihasmassi tüübiga – sprinterist on võimalik kõva treenimisega saada keskpärane kestvussportlane. Ent maratoonarist on kole raske, kui mitte võimatu ka kõvema treeninguga teha isegi keskpärast sprinterit.

3. Õppimise kohad

Ehk need on need juhtumised, sündmused, milledest igatsorti meemides räägitakse. Need, millest saab ja peab õppima, kui tahta paremaks saada. Ent oluline on siin veelkord rõhutada, et erinevalt levinud müüdist kaugeltki mitte kõik tagasilöögid pole õppimise kohad.

Niisiis, tee oma tagasilöökide audit (lae selle põhi alla siit). Näiteks nii, et pane kirja 4-5 ebaõnnestunud võistlust ning proovi ära märkida, millisesse lahtrisse see kuulub: jama ikka juhtub, põhjuseks oli nõrkus, mida sa ei saa või ei taha muuta või oli see õppimise koht. Kui panid linnukese esimese või teise lahtrisse, siis… mida kiiremini edasi lähed, seda parem. Kui aga on õppimise koht, siis… mida õppisid ja mida selle teadmisega ette võtad?

Sportlase vaimse treeningu paketid

Kuidas toime tulla oma emotsioonide, uskumustega ja pöörata nad enda kasuks? Kuidas teadlikumalt treenida? Ja kuidas teha elu parim võistlus?

Jaga:

Veel lugemist