
Kuidas negatiivsete mõtete türanniast välja murda
Ma ei tohi nii mõelda! Ma pean mõtlema positiivselt!
Ma ei tohi nii mõelda! Ma pean mõtlema positiivselt!
Pole midagi uut siin päikese all. Mobiiltelefonid, videokõned, allveelaevad, inimese jalg Kuul või tablettidega psüühhika mõjutamine - need ja veel palju asju on kõik juba ammu ette ennustatud.
Ausalt öeldes tekitab enda kohta aasta aruande kirjutamine ja selle avaldamine veidi veidra tunde.
See pole tegelikult väga üllatav. Ning õhtumaades, sh Eestis on see eriti laialt levinud. See on igatsus kestva ja püsiva enesekindluse, õnne ja rahuolu järele. Ning kahjuks, õigemini õnneks on see illusioon.
Tagasilöögid on elu paratamatu osa ja igatsus stabiilse, ühtlase ja igikestva rahulolu ja õnnetunde järele on küll mõistetav, ent ehk ebamõistlik uskumus. Ent sama ebamõistlik on endale veel ise tagasilööke juurde tekitada.
Vähe on juhi puhul nähtusi, mis meeskonnale ja organisatsioonile rohkem kahju tooks. Ja sportlase puhul on samast nähtusest tulenev kahju selgelt mõõdetav tulemustes. See nähtus on otsustamatus.
Üha enam kasutatakse spordimaailmas, ent ka mujal uut vahendit inimeste võimekuste ja tulemuste kasvatamiseks. See vahend aitab muuhulgas: kasvatada enesehinnangut, hüppeliselt tõsta enesekindlust, ta aitab muuta sündmuste ja asjade tähendust ning lõppkokkuvõttes muudab käitumist ja tulemusi.
Mõtle korraks tagasi viimasele sündmusele - kas spordis või tööl - kui tegid kõva pingutuse... ja siis otsustasid, et ahh, asi pole ikka seda väärt, kulgeme nüüd edasi tasapisi ja rahulikult.
"Mõtle positiivselt!" on tõnäoliselt üks enamlevinud nõuandeid, mida me teistele ja ka endale jagame, kui teame, et ees ootab pinge olukord. Ja ettevaatust - see võib olla üks kehvemaid nõuandeid üldse.
Me oleme kõik piltlikult öeldes maailmameistrid - olgu valdkonnaks sport, programmeerimine või meeskonna juhtimine. Ent enamasti oleme seda rahulikel aegadel, kuni hetkeni, kuni külla saabub tegelane, kes meie illusioonid ja kaardimajakese kokku lükkab. Tegelase nimi on pinge.