Kui peaksin kirja panema ainult ühe teadmise, millest sportlasel oma vaimu treenimisel kõige rohkem kasu võiks olla, oleks see jutt “ahviajust”.
Tee üks lihtne eksperiment. Võta pliiats ja paber (või arvutis tühi leht või lae põhi alla siit). Ja pane kirja jutt endast kui sportlasest. Kuidas sa sportlaseteed alustasid, kuidas oled jõudnud selleni, kes sa täna oled. Mis on su tugevad küljed, millised nõrkused. Mis tüüpi sportlane sa oled – pigem emotsionaalne või kaalutlev. Mida sa oled saavutanud ja mida tahad veel saavutada. Ja nii edasi ja edasi. Ühesõnaga jutt sinust kui sportlasest.
Faktid ja emotsioonid
Nüüd võta punane (õigupoolest mistahes värviline) pliiats ja tõmba ring ümber faktidele. Kordan, ainult nendele sõnadele, väidetele, mis tõesti on faktid. Hakkasin trenni tegema x aastal. Minu esimene treener oli y. Võitsin aastal z Eesti meistritiitli. Sain eelmisel aastal kolmanda koha. Need on faktid, päriselt juhtunud, päriselt tõestatavad.
Nüüd võta mõni teist värvi pliiats ja tõmba ring ümber nendele sõnadele, väidetele, mis on hinnangud, emotsioonid. Ma olen päris tugev mägedes. Olen üsna keskpärane siledal maal. Ma pole piisavalt andekas. Ma ei ole hea lõpuni pingutaja. Ma ei ole nagu päris sportlane – päris sportlased on need, kes teenivad sellega raha, treenivad terve päev ja ei pea “päris tööl” käima. Need on tüüpilised hinnangud, emotsioonide kirjeldused.
Ahviaju jutt on emotsioonid
Nüüd vaata oma kirjapandut. Ja pilt peaks olema tegelikult üsna selge – suuresti koosnevad meie jutud faktidest ja arvamustest, emotsioonidest. Just arvamused, emotsioonid ongi suuresti aga nn ahviaju jutt. Ja kahjuks või õnneks on just ahviaju see tegelane, kellega toime tulekust sõltub sportlase vaimne tugevus. Ja tegelikult paljuski ka sportlik tulemus, sest ahviaju tegevusel või tegevusetusel on otsene mõju füüsilisele kehale, lihastele. Ehk ahviaju on muuhulgas paljudel juhtudel vastus küsimusele, miks trennis tehakse tulemusi ja võistlustel kõrbetakse.
Professor, Ahv ja Arvuti
Mis asi see ahviaju siis on? Hästi lihtsalt spordipsühholoogia maailmas levinud mudelit kirjeldades: inimesel on kolm aju – Professor ehk mõistus, Ahv ehk emotsioonid, uskumused, hinnangud ning Arvuti ehk koht, kuhu kõik mälestused, kogemused talletuvad.
Kuidas need kolm tegelast pärismaailmas tegutsevad? Professor teeb plaane – nt koostad endale treeningplaani või paned paika võistluse strateegiat. Siis algab võistlus ja varem või hiljem ärkab Ahv. Ehk emotsioonid – huuhaaa, kus täna on minek! Või siis, oh nii vara ja juba nii raske… Kusjuures mõlemad, nii Professor kui Ahv kasutavad oma “sõnumite” tekitamisel sama uut infot, ent konteksi jaoks laevad Arvutist alla päris erinevaid faile. Uue info tõlgendamine on seetõttu väga-väga erinev. Näiteks 3. koha kohta võib Professor öelda: okei, läks päris võimetekohaselt. Ahv aga ahastab: läbikukkumine, sa oled luuser!
Millal kaaperdab Ahv rooliratta
Kuidas aru saada, millal räägib su peas Professor ja millal on Ahv rooliratta endale kaaperdanud? Rusikareegel on: kui sa tunned ennast olukorras kehvasti, ebamugavalt, siis on Ahv laeva rooli haaranud. Teisalt, Ahv on ka positiivsete emotsioonide “autor” ja kõik olekski nagu hirmus tore – emotsioonid ongi ju need, mis teevad elust elamisväärse – kui Ahvil poleks lisaks muudele omadustele ka kalduvust olla paranoiline “Vaata kui tugev konkurent välja näeb!”, katastroofmõtlemisega “Nüüd läheb kohe veel hullemaks!” ning igal võimalusel sportlast kaitsev “Sa ei jaksa enam, ära pinguta rohkem, muidu juhtub veel midagi hullu!” või “Vaata et sa nüüd ei eksi”. Tehes seda kõike ka siis, kui tegelikult jaksaks keha veel tükk aega edasi minna. Ja ka siis, kui tegelikku ohtu – ei füüsilist ega ka vaimset pole. Ja muidugi, erinevalt Professori mõjust on Ahvil ehk emotsioonidel otsene ja kohene mõju füüsisele.
Ahvi tuleb taltsutada
Professori igipõline töö on Ahvi taltsutamine. Seda isegi siis ja teades, et Ahv on kordades tugevam – kui läheb madinaks mõistuse ja emotsioonide vahel, siis reeglina jääb mõistus alla. Sellegipoolest pole taltsustamine võimatu ja viise selleks on mitmeid, alates Ahvi eksitamisest, tema treenimisest kuni ettevaatlike paide saatel rahustamiseni.
Ahvijutu teadvustamine
Ent esimene ja kõige olulisem samm on teadvustamine – millal ütleb meile midagi meie Professor ehk mõistus ja millal Ahv. Järgmine kord kui trenni või võistlustele lähed, proovi jälgida enda mõtlemist kõrvalt ja pärast panna kirja: millistel hetkedel Ahv ärkas (kui hakkas igav, kui läks raskeks, kui tekkis mõte lõpetamisest, kui tekkis mõte, et “ehh, täna ei peagi nii palju pingutama, sest…” või kui kaalul oli midagi väga olulist jne). Jälgi enda mõtteid u 3-4 trennis/võistlusel ja proovi siis vaadata, milline on sinu mõttemuster ehk millal, mil moel ja mida täpselt öeldes Ahv sinu peas ärkab. Kui oled oma mõttemustri – päästiku ehk mis Ahvi äratab ja rutiini ehk mida ta ütleb ning kuidas su keha reageerib – ära kirjeldanud, siis saad ka edasi otsustada, kuidas konkreetselt oma Ahvi taltsuda.
PS Kui tahad ahviaju tegemiste kohta rohkem lugeda, soovitan spordipsühholoog Steve Petersi raamatut “Ahviparadoks”. Veel viimased ekspemplarid peaks poodides alles olema.
