Osalesin Heateo sihtasutuse kutsutud kokkusaamisel, kus väljutasime ideid, kuidas teave selle sihtasutuse tegemistest jõuaks paremini õigete inimesteni. Mulle hakkas aga väga meeldima Heateo põhimõte – leida üles ja turgutada toetajate abiga elule projektid, mis ennast pikemas perpektiivis ise ära hakkavad tasuma. N.ö sotsiaalne investeerimispangandus.
Seega, mitte kala, aga õng. See on tiba erinev sellest arusaamisest, mis meil tavaliselt on mittetulundusprojektidest. Tavapäraselt püsivad nad elus vaid tänu toetajatele ning kui rahavoog lakkab, lakkab ka projekt tegutsemast. Heateo inimesed aga proovivad toetajate abiga leida sotsiaalselt mõjukaid projekte, mis oleksid ise elujõulised. Lahe. Nad ise nimetavad seda sotsiaalseks ettevõtluseks. Mulle meeldib aga õngeandmise kujund rohkem.
Mis on aga Heateo projektide kõige olulisem erinevus tavalisest nn sotsiaalsest projektist? Ilmselt oskaksid Heateo inimesed ise pidada selle kohta pika tiraadi. Minu jaoks on olulisim erinevus aga ühes – vastutuses. Selgelt on projektides olemas omavastutus, mis teeb nad ka tublisti elujõulisemaks, kui tavaline rahakinkimine.
Üks sündmus ka Heateo tegijatega seoses. Nimelt valiti igapäevatöös Swedbankis tippjuhina töötav Helo Meigas aasta vabatahtlikuks. Eelkõige Noored Kooli projekti tubli vedamise eest. Virtuaalne aplaus.
PS Mulle meedlib õngeäri
