Perspektiiv coachingus Briti saarte näitel – suur enamik organisatsioone kasutab coachingut

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership 1 kommentaar

Olen tegelenud coachinguga kolm aastat ja veidi peale ning vaadates trende koolituses, tundub olevat selge, et coaching on „uus must“ koolituses. Eestis töötab hinnanguliselt 15-20 coachi, kes sellega kas täielikult või osaliselt igapäevast leiba teenivad. Ning ettevõtteid, organisatsioone, kes coachingut oma inimeste arengumeetodina kasutavad, lisandub, nagu seeni pärast vihma – Swedbank, Coca-cola, Elion, Nordea Pank, Sampo Pank – kui märkida vaid mõningaid suuremaid. Ja ometi on meil coachingu levik tagasihoidlikult öeldes lapsekingades, me oleme seal, kus lääneriigid olid umbes 10 aastat tagasi. Ent milline on siis perspektiiv?

Järgnevas on lühiülevaade peamiselt Briti saartel tegutseva ja Euroopa ühe tuntuima juhtimise- ja arendusteemadega tegeleva Institute of Leadership and Management uuringust, kus osales juhte ja otsustajaid üle 250 pigem suuremast organisatsioonidest. Küsimused puudutasid coachingut, selle kasutamist, saadavat kasu jne. Ja uuring viidi läbi selle mais 2011. Niisiis.

  • 80% küsitletud organisatsioonidest oli kasutanud või kasutas küsitluse hetkel coachingut. Ja ülejäänutest 9% plaanis kasutada coachingut.
  • Mida suurem ettevõte, seda enam coachingut kasutab. Küsimus on ühelt poolt vahendites, ent teisalt ka võimekuses korraldada maja sisest coachingu süsteemi.
  • Coachingu sihtgrupp on reeglina keskastme juhid ja neist ülespoole. St proportsionaalselt vähem võimaldatatakse coachingut n.ö reatöötajale (ehkki see on muutumas). Kui tipp- ja keskastmejuhtidele suunab coachingut 85% organisatsioonidest, siis kõikidele inimestele võimaldab coachingut vaid pooled organisatsioonidest.
  • Suurem osa organisatsioonidest kasutab maja siseseid coache, väljastpoolt ostetakse coachingu teenust reeglina tippjuhtidele. Kui 85% küsitletutest kasutab maja sees koolitatud coache , siis väljastpoolt on teenust ostnud 65% organisatsioonidest. Võtmekoht on siin vastajate hinnangul sisemiste coachide tase ja selektsioon.
  • Selgesti on olemas trend muutmaks kõikide tasandite juhtide rolle: „juht kui ekspert“ rollist „juht kui coach“ rolliks.
  • Maja sisesed coachid vajavad koolitust ja toetust arengus. Kaks kolmandikku organisatsioonidest kasutab maja siseste coachide arendamiseks erinevaid programme: koolitusi, coachingut, arenguprogramme. Ja kolmandik ei kasuta.
  • Coachingu kasulikkus: 95% vastanutest leidis, et see on kasulik organisatsioonile ja 96% leidis, et coaching on kasulik inimesele.
  • Coachingut kasutatakse peamiselt inimese personaalse arengu toetamiseks (53%). Sellele järgnevad mingi konkreetse valdkonna tulemuslikkuse tõstmine ning coaching kui osa juhtimisega seotud arenguprogrammist.
  • Eelkõige keskenduvad coachingu teemad konkreetse tööga seotud oskuste arendamisele (95%), teisena üldise personaalsete oskuste ja võimekuste kasvatamisele (70%).
  • Kolm kaalukaimat kasu coachingust inimesele vastanute hinnagul – kasvanud eneseteadlikkus, suurenenud enesekindlus ja paremad oskused oma tööd teha.

Otselink küsitluse raportile on siin

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 1

  1. Tere, räägite palju coachingust, aga kes teid ennast coachib .

    Teema võib ju tunduda jabur või otse öelduna intrigeeriv, aga ei tasuks unustada, et kui teie blogi loevad suurettevõtete juhtkonnad, siis palju parem võimalus positiivses mõttes silma paista oleks see, kui kirjutaksite sellest, kes teid ennast coachib . Et ei jääks sellist muljet, kuidas elukauge äpu üritab hunniku faktide, diagrammide ning muude taoliste “detailidega” enda usaldusväärsust tõsta .

    Suurfirmade jaoks poleks vahest ” valede valikute” tegemine nii valus kui väikestel või keskmise suurusega ettevõtetel .

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga