Mida koolitustel ei õpetata

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership 9 kommentaari

Olen käinud oma elus umbes paarikümnel koolitusel. Ja vedanud ise tublisti enam koolitusi. Olen õppinud ja õpetanud nippe ja trikke, metoodikaid ja mudeleid, hoiakuid ja käitumisviise. Kuid on üks asi, mida koolitustelt reeglina ei õpetata ning mida ka ma ise kahetsusväärselt vähe olen käsitlenud. Ja millest samas ise (mulle tundub sarnaselt paljude juhtidega) aeg-ajalt kõige enam puudust tunnen. See on kannatlikkus.

Juhi töö on paljuski ootamine.  Ja kannatamine. Sest kummalisel kombel liigub aeg juhi jaoks erinevas tempos, kui töötaja jaoks. Tahaks, et juba oleks näha oma tegevuse mõju, tulemus! Ent tegelikult võtab kõik aega, sageli ka kauem, kui oskasime alguses prognoosida.

Muutused ei juhtu sellise tempoga, nagu võiks arvata, nende omavaheline sõltuvus pole lineaarne, st algselt plaanitud järjekord – siis teen nii ja siis juhtub see – ei pruugi kehtida. Igas muutuses on sees inimesed ja öelda, et vot kolme kuu pärast olen mina ise või keegi muu täiesti teine inimene (kusjuures veel väita end teadvat, mida see „täiesti teine“ inimene tähendab), on lihtsalt enesepettus.

See kõik aga tähendab kannatamist. Veidi ka pettumust – asjad ei kipu minema loodetud kujul ja tempos. Niisiis, juhtimine eeldab kannatlikkust. Ning usku, et asjad kipuvad lõppkokkuvõttes ikka laabuma. Olen kaugel sellest, et kutsuda üles uue fatalistliku sekti loomisele. Ent samas on hea proovida aeg-ajalt ninaga õhku tõmmata ning proovida ära tunda, kas praegune hetk on õigem lasta asjadel kulgeda omas tempos ning leppida sellega. Või asuda sündmusi forsseerima.

Muuseas, kannatlikkuse teema seostub minu jaoks hästi ka ühe varasema jutuga eesmärkidest ja sihtidest ning nende vahest.

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 9

  1. See, et kannatlikkus on üks tähtsamaid omadusi nii juhtimises kui elus üldiselt (mida mul on väga vähe olnud) on olnud üks põhjuseid, miks loen elu parimaks juhtimiskoolituseks novembris tehtud kuu ajast Buddistliku filosoofia ja meditatsiooni kursust. Kannatust saab treenida… Aga see kahjuks ei käi ühe päevase kalli koolitusega ning koolitajal on seal väike roll. (samas eks koolitaja roll on tulemuste saavutamisel väike võrreldes koolitatava omaga alati – ainult millegipärast on kombeks koolitaja rolli nii tähtsaks pidada ja koolituse päeva nii tähtsaks pidada)

  2. Post
    Author

    Miku koolituse jutule järjeks – meenub uuring, mille järgi on millegi uue ära õppimisel olulised järgmised asjad:
    ise tegemine – u 70%
    kellegi teise kogemus/eeskuju u 20%
    koolitus u 10%.

    üldiselt läheb see hästi kokku enda kogetuga.
    PS see ei tähenda, et koolitust poleks üldse vaja. iva on selles, et koolitus peaks olema ainult osa muutusest, suurem ja olulisem osa toimub aga väljaspool koolitusperioodi.

  3. Seda ei tahtnud viidata, et koolitus pole vajalik. Lihtsalt tõin välja, kuidas mulle tundub, et Eestis (aga tõenäoliselt laiemalt läänemaailmas) loodetakse tihti, et käin koolitusel päeva või kaks või nädala ja siis olen kohe kõvasti võimekam parem jne.
    Kogemus aga näitab, et ära unustatakse, et pärast koolitust tuleb kannatlikult hakata igapäevaselt oma käitumist muutma selleks, et koolitusest rohkem kasu oleks kui mõnus meelelahutus mõneks päevaks ja meeldiv väljasõit.

    Või eksin selles osas, et inimestel on kombeks tunda, et koolitusel ära käies ongi nüüd kõik valmis? Raimo, mis Sinu kogemus on?

    @Silver – kursus oli Kathmandus – http://www.kopanmonastery.com/program_november.html

    aga kui teema on huvitav siis augusti viimasel ndäalal teeme ühe sellise nädalase Budistlikku filosoofiat ja oma meele treenimisse sissejuhtava kursuse ka Eestis.

  4. Post
    Author

    Mikk, olen Sinuga päri. See, et olen kuulnud, heal juhul ka näinud, kuidas purjelauaga sõita, ei tee veel minust purjelaua virtuoosi.
    Paraku on Sinu kirjeldet tunne präast koolitust kaunis tavapärane. Oma osa selles (ja vabandagu siinkohal minu kolleegid-koolitajad) on ka koolituste tegijatel, kes müüvad koolitusi kui lõplikke lahendusi mingile probleemile.
    “Nad ei võta vastutust.” ütleb juht. “Teeme neile koolituse.” ütlen koolitaja. Tjah…

  5. @Raimo – see on iga asjaga nii, et enda panus peab olema väga suur, et asja saaks. Koolitustega, self-help raamatutega ja isegi ülikooliga. Keegi näitab küll suuna ja õpetab tehnikad, aga kui ise ei tee, siis pole sellest mingit kasu ka.

    @Mikk – miks mitte. Kui teil midagi kindlat paigas, let me know.

  6. Kogemused jaemüügis on näidanud kannatamatust selle kõige realistlikumal moel ehk juhid ei anna endale aru, et täna tehtud strateegiline muudatus ei too homme loorbereid.
    Kui kala hakkab mädanema peast, siis sealt samast saab alguse ka kannatamatus, millega peab tööd tegema eelkõige iga inimene ise – enda sees ja peas. Kui see valem on selge ning õpitakse ennast ja oma käitumist hindama ja kui inimene suudab kõrvaltvaatajana oma tegevusi analüüsida, usun, et tuleb ka kannatus.

  7. Tõepoolest, regulaarne mediteerimine ja ka lihtsalt oskus end “käigu pealt” lõdvestada aitab väga hästi kannatlikkust ja muid häid omadusi arendada. Kannatlikkus ei ole lihtsalt enesevalitsus/enesekontroll, see on pigem võime õigel hetkel lõdvestuda ja asju (mõtteid, suhtumisi) teadvustada.
    Meditatsioonikoolitust on võimalik saada Eestis ka siin: http://www.evelintael.com/index.php/grupile/59-eneseregulatsioonitehnikate-pohikursus.Et meditatsioonipraktikate väline mitmekesisus ja rituaalide kirevus pead sassi ei ajaks, oleks väga kasulik kohe alguses endale meditatsioonipsühholoogia põhitõed selgemaks saada, enne kui pea ees tundmatus kohas vette hüpata:-)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga