Kui tahad uusi ideid, ära korralda ajurünnakut

Raimo Ülavere juhtimine ja leadership, meeskond 6 kommentaari

Ajurünnak on sageli organisatsioonides kõikide probleemide lahendus. Vaja uusi tegevusideid, ajurünnak. Vaja originaalseid lahendusi, ajurünnak. Vaja …, mida iganes, tuleb korraldada üks ajurünnak!

Küll aga on tekkinud psühholoogide seas päris palju uuringuid ja eksperemente, mis ütlevad, et grupis tekitatakse ajurünnaku vormis vähem ideid ja nad on sageli kehvemad, kui need, mis tekivad inimestel üksi töötades. Miks? Kolm põhjust:

1. Grupis töötamine tekitab sageli sotsiaalset logelust – vastutus ja tähelepanu hajub

2. Hinnangulisus – ehkki klassikaliselt on ajurünnaku kuldreegel kriitika mittetegemine, siis osalised ometi tajuvad, et teised hindavad nende panust – kellel on rohkem ja paremad ideed?

3. Grupis ei ole ideede toomine pidev protsess – kui keegi räägib, siis peavad teised vaikima (või vähemasti võiksid J), ideed aga tulevad ja lähevad, kui neid välja ei saa öelda, siis jääb nii mõnelgi ideel päevavalgus nägemata.

Kuidas siis ikkagi saada uusi ideid, ka nii, et oleks kasutatud grupi potentsiaal?

Psühholoogid pakuvad – elektrooniline ajurünnak. Inimesed osalevad ajurünnakul samaaegselt läbi arvuti, tänapäeval on terve posu programme, kuidas ja kus saab seda teha. Esimesena tuleb pähe Google documents. (Kui keegi teab veel, andke palun kommentaarides teada) Selline ideede loomise vorm pidavat olema tõhusam näost-näkku vormist.

Ja teiseks, kuidas siiski ka näost-näkku ajurünnakut tulemuslikumaks saada? Eksperimentide läbiviijad soovitavad:

  • Lase inimestel ideid ette mõelda
  • Pea arvet, kui palju keegi on ideid tulistanud
  • Tee probleem tükkideks ja (aju)ründa väiksemaid tükke
  • Vaheta grupis inimesi (et ei tekiks grupis püsivaid hoiakuid ja rolle)
  • Sea ideede arvule ambitsioonikas eesmärk

Ja lõpeks, miks õieti üldse ajurünnakuid korraldada, miks siis mitte saata inimesi üksi ideid genereerima ja pärast need siis lihtsalt kokku koguda?


Kaks peamist põhjust: esiteks, ajurünnak on oluline inimeste kaasatuse seisukohast – mistahes lahendus on rohkem „oma“, kui inimesed on saanud olla selle juures juba loomisel hetkest. Ja teiseks, grupp on parem ideede hindaja (erinevalt ideede loomisest).

Artikkel on refereeritud PsyBlog blogist, kus on huvilistele ka viited uuringutele.

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Kommentaarid 6

  1. Eks neid spetsialiste ole igasuguseid tihitpeale on nad umbmäärased isikud keda keegi nimetada ei oska või siis ei pruugi väga spetsialistid ollagi. Saan aru, et viited on pandud ja eks ma uurin neid ka. Nagu ühes heas filmis “Thank you for smoking” Lobist ütles: “Says who? Is your mum a credible expert or a Doctor? So how do you know then that smoking is bad? you should try it out yourself and trust none!” Selliseid situatsioone tuleb ikka ette ja mina usaldan praktikuid nagu sina Raimo, kes koolitavad. Ühes heas raamatus “Emotional Intelligence 2.0” tuleb kahjuks välja, et Psühholooge õpetatakse õpiku tarkuse järgi ja praktiline pool on pigem puudulik. Peale lõpetamist peab iga psühholoog oma praksise looma ja seal ka oma stiili välja arendama katse eksituse meetodil. Koolis puudub metoodika, mis õpetaks efektiivselt läbi viima neid protsesse, mida tegelikult töös on vaja. Enda kogemustest võin öelda, et õiged küsimused ja kiire ajurünnak start-up teemadel on õigem lähenemine kui kodus pusimine. Kiire tagasiside ja kriitika hoiab projektidel kätt pulsil ja soodustab ka uusi mõtteid ja edasi liikumist (asana.com on uus super programm project managementi jaoks).

  2. Post
    Author

    Good point, Martin. Ma usun, et väikese vaevanägemisega leiaks ka pooltosinat uuringut, mis kinnitaksid, et ajurünnak is The Thing. Pigem on seliste asjade väärtus selles, et “ahsoo, ka sedasi võivad asjad olla!” ja ehk tekitab siis ka mõtteid, et asjad ei pea ainult ühte moodi käima. Lõpp-kokkuvõttes mis loeb, on see, et enda jaoks sobivaim vahend, mis töötab. Misiganes valdkonnas.

  3. Pingback: Palun lubage mul rahulikult töötada | Raimo Ülavere

  4. Pingback: Kuidas me Eesti Laulu võitjaid juba ette teadsime | Raimo Ülavere

  5. Pingback: Järgmine tase coachingus – tiimi-coaching | Raimo Ülavere

  6. Pingback: Suur eksiarvamus kaasamisest | Raimo Ülavere

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga