„Peaksime edasistes tegevustes kokku leppima. Mida pakute, mida võiks teha?“

„Eile nägin jube lahedat filmi, kus…“

See on hetk ühest päriselt toimunud koosolekust mõned kuud tagasi.  Ja tegelikult tuleb neid hetki ette päevast-päeva – sa räägid midagi teis(t)ele ning juba rääkides tunned, et tegelikult ootab teine inimene ainult võimalust, pausi sinu jutus, et oma agenda ära rääkida. Tema jutul pole mingit pistmist sinu jutuga. Kui soovid seda protsessi kõrvalt näha, siis eriti hästi valdavad seda kunsti Foorumi saate külalised.

Vähe on kommunikatsioonis asju, mis enam ärritavad, kui see, et teine inimene sind ei kuula. Igatsorti juhtimise ja kommunikatsiooniteooriates kinnitatakse, et kuulamine on üks tähtsamaid, kui mitte tähtsaim kommunikatsiooni oskus. Aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda teha?

Carol Wilson toob raamatus Best Practise in Performance Coaching ära kuulamise viis taset, mis minu jaoks on selgeim ja konkreetseim teemakäsitlus kuulamisest. Siin nad on.

Esimene tase. Inimene vaid ootab oma korda, et oma agenda ära rääkida.

„Täna peaks poodi minema.“

„Sõin lõunaks suurepärase pasta.“

Nagu öeldud, seda juhtub kahetsusväärselt sageli. Tegelikult ei toimu siin vestlust, vaid kuulaja ego rahuldamine.

Teine tase. Oma kogemuse lisamine.

„Mul kipub projekt venima.“

„Mul õnnestus oma projekt lõpetada tähtaegselt.“

Ehkki teema on mõlemal sama, räägib kuulaja endiselt oma agendast.

Kolmas tase. Nõu andmine.

„Minu juht nõuab võimatut.“

„Sa peaksid temaga sellest rääkima.“

Rääkija ja kuulaja räägivad samal teemal. Samas tähendab see nõu andmist olukorras, kus puudub teadmine ja arusaam nõu sobivusest rääkija jaoks. Võib-olla on ta juhiga juba korduvalt rääkinud?

Neljas tase. Kuulamine ja lisaküsimine.

„Soovin, et meie meeskond oleks parim Eestis.“

„Räägi sellest veidi, kuidas sa seda teha plaanid?“

See on esimene tase, kus kuulaja tegelikult kuulab viisil, millest on tulu rääkija jaoks. Kuulaja ainuke ja esmane eesmärk on siin aidata rääkijat. Ehkki see kõlab sõnades tegevusena lihtsalt, teevad juhid seda kahetsusväärselt vähe. Miks? Sest see eeldab juhi ego tasku panemist ning keskendumist rääkijale. See pole aga tegevus, mida juhid on harjunud tegema.

Viies tase. Intuitiivne kuulamine.

„Ma soovin kandideerida müügijuhiks, aga mul pole kunagi aega olnud sellega tegeleda.“

„Kas küsimus on ajapuuduses või on seal ees mõni teine takistus?“

„Mul on tunne, et ma pole kandideerimiseks veel päris valmis.“

Viies tase on kuulamise kõrgem klass, kus kuulaja kasutab intuitsiooni ja kogemust küsitlejana uurimaks välja, mis on rääkija sõnade taga. Mõnikord me kasutame erinevatel põhjustel eufemisme ehk üritame kirjeldada probleeme ja põhjuseid neid otse välja ütlemata. Miks me seda teeme? Enda mõttemaailma teisele inimesele avamine ei ole kerge, sest me kardame nina pihta saada. Enda päris motiivide avamine nõuab rääkija ja kuulaja vahelist usaldust, nagu ka küsimustega rääkija oskuslikku abistamist tema mõtete selgeks mõtlemisel.

Selgus mõtetes toob enesekindluse kasvu, mis toob vältimatult kaaasa rääkija edukama tegutsemise. Seega on kuulamise eesmärk üks – tõsta rääkija enesekindlust ja vastutust. Oskuslikust kuulamisest paremat vahendit inimese arengu kiirendamiseks pole veel avastatud.   

Jaga:

Veel lugemist