See on ju ilmselge ning me teame seda kõik. Selleks, et olla edukas, tegele pigem vähemate teemadega. Ja tegelikult on see ainult pool edukuse valemist.


Morten T. Hansen, Harvardi Ülikooli professor ja mitme juhtimiseteemalise menuki autor, üllitas selle aasta alguses raamatu “Great at Work”, mida kiidetakse ja tsiteeritakse. Ehkki pealtnäha on tegu järjekordse “7 asja, mis teevad sind edukaks”-tüüpi raamatuga, siis raamatut lugedes saab selgeks, miks sellest nii lugu peetakse. Erinevalt tavapärastest “edu saladuste” raamatutest on Hansen oma väiteid ka reaalselt testinud ja mõõtnud 5000 inimese peal. Ja üks tema väidetest on: tõepoolest on tõenäoseim edukuse prognoosija põhimõte “tegele vähemate teemadega”. Ent sellel valemil on ka teine pool: “… ja tee nendest endale kinnismõtted”. Ehk vähem tegemiseks üksi on vähe kasu, nende vähestest asjadest peab ka vahest äärmusteni mineva hagija järjekindlusega kinni hoidma.

Väljakutse müütidele

“Keskendu vähematele teemadele ja tee neist kinnimõte” esitab väljakutse kahele üldlevinud müüdile. Esimene neist on arusaam, et edukaks olemine tähendab võimalikult paljude teemade, variantidega tegelemine. Otsekui tagamiseks, et kui mõni asi läbi kukkub, siis mõni teine ikka “lendu läheb”. Hansen väidab – ikka oma uuringule tuginedes -, et kahjuks ei vasta see päriseelus tõele. “Tee rohkem” on tema sõnul üsna ebaõnnestunud strateegia edu saavutamisel.

Valiku tegemisest jääb väheks

Teine müüt on see, et piisab lihtsalt valikute tegemisest. Ehk et edukas olla, tuleb valida paljudest teemadest välja need mõned, millega siis tegelema hakata. Ning ülejäänutele tuleb siis “ei” öelda. Hansen kinnitab: sellest jääb väheks. Prioriteetide välja valimine on ainult pool edu valemist. Selleks, et edukas olla, peab inimene nendele prioriteetidele ka  keskenduma. Ja mitte lihtsalt keskenduma, vaid nendest peab saama kinnisideed, millega tegelemine võib teistele vahest ka veidi hullumeelsena tunduda.

Vahe tulemuslikkuses 25%

Vähestele kinnimõtetele keskendumise strateegia tõi seda viljelevatele inimestele Hanseni uuringu järgi 25% võrra paremaid tulemusi võrreldes nendega, kes seda praktikat ei harrastanud. Seda mistahes valdkonnas ja mistahes positsioonil. Ja veelkord – see põhimõte, hoiak, tegevusviis oli kõikidest teistest tulemuslikkuse mõjutajatest konkurentsitult tugevaim. Ent, kuidas siis seda ikkagi päriselt teha? Hansenil on paar näpunäidet.

Millist tüüpi sa oled?

Muidugi on esimene asi, mi kohe silma torkab see, kuidas inimesed tööl ja ka eraelus käituvad. Hansen on jaganud (ikka 5000 inimese uuringule tuginedes) inimesed käitumise tüübilt neljaks. Niisiis, tulemuslikkuse mõttes kasvavas järjekorras (ja võrdluseks, kus sa ise enda arvates asud).

  1. Võta ette rohkem, pinguta vähem – ehk inimesed, kes võtavad endale hulganisti ülesandeid ja kohustusi, ent ei pinguta just liiga palju, et neid täita (konkurentsitult madalaima tulemuslikkusega)
  2. Võta ette vähem, pinguta vähem – ehk inimesed, kes valisid tõepoolest vaid mõne prioriteetse teema, ent ei pannud liiga palju pingutust nendega tegelemisse (tublisti parem tulemuslikkus, kui esimesel grupil, ent siiski üsna keskpärase tulemuslikkusega)
  3. Võta ette rohkem, pinguta rohkem – inimesed, kes võtavad ette palju ja ka pingutasid kõvasti, et kõike ära teha. Kes teeb, se jõuab, ütleb vanasõna nnde kohta. (tulemuslikkuselt üsna sarnane teise grupi inimestega)
  4. Võta vähem ette, ja siis pinguta rohkem – ehk inimesed, kes valivad prioriteedid ja siis pingutavad kõvasti, et neid ära teha. (Hüppeliselt suurema tulemuslikusega kui eelneva grupi inimesed, esimesest grupis u 8 korda tulemuslikumad, 2-3ndast grupist u 1,5 korda tulemuslikumad).

Ent mis siis on need takistused, mis tähelepanu keskendumiselt kõrvale juhivad? Hanseni uuringus on inimesed öelnud nii:

00001

Teades kõike eelnevat, mida siis võiks ette võtta, kui on tahtmine olla tulemuslikum ja “Keskenduda vähematele teemadele ja teha neist kinnimõte”? Hansen pakub välja 3 asja, mida inimesed on kasutanud ja mis on edu toonud:

  1. Vibuta tera. Ehk pane oma tegevused-teemad-sihid-mõõdikud kirja ja lõika. Julmalt (tean, see on valus). Kanaliseeri kogu oma energia järele jäänud teemadele. Küsi: Kui mitu ülesannet ma pean ära lõikama, et ma saaksin olla edukas nendes, mis päriselt olulised on? Ja vastus: Nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja.
  2. Seo ennast masti külge. Kui Kreeka mütoloogias sõitis Odüsseuse laev mööda saarest, kus elasid sireenid – need heliseva lauluga kaunid olendid meelitasid ligi mööda sõitvaid laevu, et need siis hukutada – siis lasi ta ennast masti külge siduda, et ahvatlusele vastu panna. Ehk tee selged reeglid, tähtajad, kalendrisse pandud plaan. Tee endale ka päris triviaalsed reeglid, nagu “meile vaatan 2 korda päevas, kell 9 ja 15”.
  3. Ütle “ei” oma juhile. Selle nõuande edukus sõltub küll palju sinu juhist, ent ehk on siiski väärt proovimist. Selgita talle, et uute ülesannete lisamine kahjustab tugevasti sinu võimet teha ära juba olemasolevaid. Tee suurepärasuseni ei tähenda alati oma juhile meelepärane olemist. Ja kui läheb päris kriitiliseks, siis võib ju ka juhile anda valida: hea küll, mul on nüüd laual see ja see. Kumma ma siis peaksin päriselt ette võtma?
Jaga:

Veel lugemist