Harjumuse jõud on suur…kuidas seda targalt kasutada

Raimo Ülavere inimene, juhtimine ja leadership, meeskond Kommenteeri

Mõtle korraks, mida sa tänase päevase jooksul kuni selle artikli lugemise hetkeni oled teinud. Ärkasid, otsustasid voodist välja tulla, siis dushi all käia, hambaid pesta, müslit süüa ja tass kohvi juua, tööle sõita, kontorisse siseneda, kohvi võtta, oma kohale minna, meilid üle vaadata, kolleegida tööjuttu ajada … ja nii edasi. Kui uskuda uuringuid, siis vähemalt 40% meie igapäevastest tegemistest pole kaalutletud otsused, vaid harjumused. Ja harjumuste jõud on suur.

Lugesin Charles Duhigg´i raamatut The Power of Habit, mis räägib sellest, mis on harjumus, kuidas see tekib ja kuidas seda muuta. Ja leidsin sealt mitu head iva, mida jagada. Niisiis…

Harjumuse tsükkel ehk mis on harjumus

Harjumus, igasugune harjumus alates suitsemisest kuni iganädalase töökoosolekul osalemiseni koosneb kolmest osast: päästik, rutiin ja auhind.

Päästik on see, mis käivitab harjumuse. Tekitab ootuse, et nüüd hakkab juhtuma see, mis on ikka juhtunud (kui see on juba harjumuseks kujunenud). Kui võtan kapist spordiriided välja, siis ootab mind ees mõnus tunnike (või enam) iseendaga ja füüsiline pingutus. Või kui kalender ütleb, et aeg on minna iganädalasele töökoosolekule, siis tekib ootus, et ees ootab viljakas arutelu. Või siis igav mõnus koosviibimine toredate inimestega või veel mingi kolmas-neljas asi…

Rutiin on see, mida harjumuse ajal tehakse – trenn, koosolek, suitsu tõmbamine, hammaste pesemine või meilide lugemine. See on rutiinne tegevus, mis seob omavahel päästiku (midagi hakkab juhtuma) ja auhinna (see on see, mida ma tegevusest saan).

Auhind on see, mis tunde või emotsiooni me rutiini tagajärjel saame. Kui on trenn, siis tõenäoliselt endorfiine (õnnehormoone), tunde ja teadmise, et “tegin ära” või “tehtud” või mingi kolmas-neljas asi. Olenevalt inimesest. Hea koosolek tekitab meis võib-olla tunde, et liigume edasi (dünaamika), et oleme üheskoos, samas paadis, oli sisukas ja asjalik vms. Muuseas, kui auhind on negatiivne (koosoleku tagajärjel tunned end nagu läbi klobitud koer), siis see pole päriselt sinu harjumus – esimesel võimalusel sa  loobud sellest “harjumusest”….

Kui harjumus on välja kujunenud, siis tekib inimese jaoks ka otsene seos päästiku ja auhinna vahel – kui kell saab üksteist esmaspäeval (päästik), siis algab iganädalane töökoosolek, kus ootavad ees toredad inimesed, mõnus õhkkond ja hea huumor (auhind). Ehkki arutame seal täitsa töiseid ja tõsiseid asju (rutiin).

Kuidas harjumusi tekitada ja muuta?

Uue harjumuse tekitamine

Kui silmas pidada eespool toodud kirjeldust, siis tuleks mõelda lisaks rutiinile (mida tavaliselt tehakse) ka sellele, mis võiks olla “päästik” (kuidas me tekitame ootust) ja milline võiks olla “auhind”. Ja rutiini siis ka selle järgi seadma. Näide: kui soovitakse kehtestada uut koosolekurutiini, kus hakata arutama vigadest õppimist, siis on ehk hea mõte korra mõelda, mis võiks olla see positiivne emotsioon, mida osalejad sealt kaasa võiksid võtta. Nii et nad tahaksid ka järgmine kord sinna koosolekule tulla, kui “päästik” lahti lasta. Õppida lisaks vigadest ka edulugudest? Keskenduda eelkõige edasi liikumisele ehk lahendustele? Vigade tegemise väärtustamine (meenub näide, et NASAs plaksutati, kui asi välja ei tulnud)? Vms. Muuseas, hea on meeles pidada ka tõsisasi, et uue harjumuse loomine on keerukam ja aeganõudvam, kui vana muutmine.

Vana harjumuse muutmine

Uue harjumuse tekitamisest lihtsam on vana muutmine. Sisuliselt tähendab see “päästiku” ja “auhinna” säilitamist ja rutiini muutmist. Toon näite. Tahtes loobuda liigsetest kilodest pole mõtet hakata muutma oma elu 180kraadi ning tekitada täiesti uut harjumust. Pigem leida üles, mis on see “päästik” (aeg, inimene, koht, eelnev tegevus, emotsionaalne seisund) – näiteks õhtul üksi teleka ette jäämine, kui teised on magama läinud. Ja teiseks leida üles, mis on see “auhind” – saan üksi olles rahulikult mugida vms 🙂 Ning muuta rutiini – pista grillitud kanakintsu asemel nahka üks õun.

Analoogia koosolekuga: “päästik” – kalendriteade koosolekust, “auhind” oma tiimis heas õhkkonnas ja mõnusa huumoriga tekkiv tunne, et ajame ühte asja. Rutiini muutus – alustame koosolekut sellest, mis meil hästi läks ja mis meid ees ootab. Ja probleeme lahendame pigem ankurdades end lahenduse kui probleemi külge.

Üks oluline asi veel. Harjumustes on tõepoolest suur jõud. Küll aga pole ehk mõtet hakata muutma kõiki harjumusi korraga – see on lihtsalt liiga suur tükk, olgu see isiklikus elus või organisatsioonis. Mõistlik on üles leida n.ö võtmeharjumus, mingi esmapilgul ehk vähetähtsana tunduv harjumus, ent mille muutumine võib kaasa tuua ahelreaktsiooni ehk teiste harjumuste muutumise. Isiklikus elus võib näiteks kaalu langetamine olla just see, mis viib tervisliku toitumiseni, seal edasi läbi enesekindluse kasvu sisukama tööni, suurema vastutuseni jne. Organisatsioonis võib aga märgilise tähendusega mõju olla juba ühe nädalakoosoleku sisu muutumine. Ja doomino efekt võib viia… kuhu iganes 🙂

Liitu 2500+ juhi, tippspetsialisti, sportlase ja meeskonnamängijaga meililistis

Juhtimisest, meeskonnatööst ja vaimu treenimisest e-kirjad kuni paar korda kuus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga