Kas tead, mis on vahet pessimistil ja optimistil? No lisaks sellele naljale, et kui pessimist ütleb, et asjalood on hullud, siis optimist on kindel, et saab veel hullemaks minna…

Kui vaadata vahet igapäeva elu praktilise poole pealt, siis võib see olla näiteks 1,2-1,5 korda parem müügitulemus, muidugi optimisti poolt vaadates (andmed ühest uuringust). Või siis suurem rahulolu oma elu ja valikute osas – jällegi optimisti vaatenurgast. Või siis parem edukus, mõõdetuna mistahes mõõdupuu – raha, õnne, rahulolu jne järgi (kinnituseks terve hulk uuringuid). Ent mis on see sisuline vahe, vahe tegevustes, mis nende eespool kirjeldatud tagajärgedeni viib? Lühike ja konkreetne vastus: vahe on selles, kuidas pessimist ja optimist suhtub tagasilöökidesse.

Kaks olulist skaalat vahe tegemiseks

Laias laastus saab pessimisti ja optimisti suhtumiste, hoiakutega ja selle tagajärjel ka käitumiste erinevused tagalöökidega toimetulekul panna kahele skaalale.

pessimist-vs-optimist-1

Pessimisti jaoks on tagasilöök reeglina pikk, ränk ja kestev protsess, mille lõppu ei paista. Kui midagi läks untsu, siis on see tõenäoliselt igavesti untsus ja paremaks muutumise lootust ei ole. “Kui ma ei suutnud sellele inimesele müüa, siis tõenäoliselt ei suuda ma talle kunagi mitte midagi müüa…” Optimisti jaoks on aga tagasilöögi puhul pigem tegu ajutise nähtusega. “Jah, seekord ebaõnnestus… Ent see pole veel maailma lõpp, järgmisel korral kindlasti õnnestub!”

pessimist-vs-optimist-2

Tagasilöök on pessimisti jaoks ka üleüldine nähtus. See haarab endasse nii inimese enda kui sageli ka kõik muu tema ümber. Kui midagi läheb viltu, ütleb pessimist endale: Ma olen luuser, läbikukkuja! Ma ei saa millegagi hakkama… Ja siis lisaks on veel see asi ka halvasti… Ja see… Ja see…” Optimist aga ehk suudab eristada ennast ja tegu – läbikukkumine, ebaõnnestumine ei tähenda, et ta inimesena on läbikukkunud. Lihtsalt seekord ei tulnud välja. “Ebaõnnestusin. Jama lugu. Aga… kõik ebaõnnestuvad mõnikord. Mis mul sellest õppida on? Lähen edasi”.

Räägi endale vastu

Kuidas saada ennast rohkem optimisti poolele? Üks võimalus on hakata endale n.ö optimisti keeles vastu rääkima. Kui juhtub suur jama, siis täiendada oma automaatselt tekkinud “ma olen läbikukkuja” stiilis mõttemustrit veel näiteks lausega: “kõik on kunagi läbi kukkunud” või “ka homme tõuseb päike idast” või “mis läinud, see läinud, läheme edasi” vms. Endale süütunde tekitamine ja selle võimendamine ei aita kuidagi. Ja sageli aitab hoopis see, kui asuda midagi tegema, midagi, mis on seotud füüsilise liikumisega – minna jooksma või jalutama, helistada sõbrale (NB mitte kurtmiseks!), võtta ette järgmine tööteema. Vähem mõelda, rohkem teha 🙂

Tee tagasilöökide ülevaatus

Kui aga tahaks tagasilöökidega kuidagi süsteemsemalt tegeleda, siis on päris hea mudeli selleks pakkunud ülihea raamatu “Designing Your Life” autorid. Näiteks nii:

1. Pane kirja oma viimase 6 kuu (võid ka mingi teise perioodi võtta) tagasilöögid – ehk kui asjad pole läinud nii nagu sa tahaks ja ootaks

2. Jaga tagasilöögid kolme gruppi

Äpardused – need on juhtumid, sündmused, nähtused, millega sa tavaliselt pole eksinud, mööda pannud, mis on hästi välja tulnud, ent mis mingil seletamatul põhjusel seekord ebaõnnestusid. Äpardused, mis lihtsalt aeg-ajalt juhtuvad. Meil kõigil.

Nõrkused – need on juhtumid, sündmused, nähtused, mille loomisel, läbi viimisel, organiseerimisel sa tõenäoliselt oledki kehva. Ja milles paremaks saamine ei oma sinu jaoks kuigivõrd tähtsust. Noh, kui mul see Exceli tabel ei tulnud välja nii kena kui oleks võinud – aga ega ma mingiks Exceli kunniks ei tahagi saada – noh, las ta olla.

Arengu võimalused – need on juhtumid, sündmused, nähtused, mis lähevad sulle korda ja mis on tähtsad ning mille puhul on oluline, et nad õnnestuksid. Ning mille puhul sa saad ka midagi konkreetset ette võtta, et nad paremini õnnestuksid. Need on tagasilöögid, millest õppida, mille parandamisele tasub aega ja energiat panustada.

3. Võta oma arengu võimalused ja tee neile konkreetne tegevusplaan. Võid abivahendina kasutada näiteks nn coachiva tagasiside loogikat:

Mis oli eesmärk?
Mis läks hästi ja miks?
Mis ei läinud hästi ja miks?
Mida teen teisiti?

Pole olemas ebaõnnestumisi, on olemas vaid õppetunnid. Kui oled jõudnud sellise mõtlemise ja hoiakuni, siis oled optimistina kohale jõudnud.