Veiko istub meeter-poolteist minu vastas üle laua, silmis valulik pilk. Ta on suure firma tippjuht, tema kuupalk on päris mitmekordne Eesti keskmine ja pea igal aastal kukub tema kontole kopsakas aastaboonus veel lisaks. Ta elab ruumikas majas Viimsis, rendib majaosa Hispaania päikeserannikul (kuhu ta jõuab liiga harva) ja talle ei meeldi lennata turistiklassis. Ent hetkel, just praegu, on ta silmis valulik pilk.

“Ma olen olnud pimestatud oma ambitsioonidest,” ütleb Veiko. “Ma olen sedavõrd innukalt rühkinud tipu poole, et olen kõrvale lükanud olulised inimesed minu elus. Olen kõrvale lükanud ka olulised väärtused ja tähtsad, päris põhjused, miks ma midagi peaksin tegema. Ma saavutanud ühelt poolt kõik, mida tahtsin. Ja teisalt… pole ma saavutanud mitte midagi.”

Kas eelnev oli liiga “ameerika”, veidi ülepingutatud, isegi imalavõitu? Võib-olla. Sul on õigus, eespool kirjeldatud Veiko ja vestlus temaga on fiktsioon, ettekujutus. Ent see on ettekujutus, mis pole tõest siiski liiga kaugel. Sarnaseid mõtteid, sarnaseid jutte, sarnases olukorras inimesi – kui inimene on justkui saavutanud pea kõik, alates ühiskondlikust positsioonist kuni materiaalse heaoluni… ja endiselt tunneb ennast seest tühjana – oleme me ilmselt kõik vähemal või enamal määral kohanud. Veel enam, vahest ka ise kogenud.

Metoodika tippsportlaste arendamiselt

Jim Loehr on viimase 10-15 aasta üks tuntumaid sportlaste ja juhtide coache, kelle metoodikatega tõstavad oma sooritusvõimet nii tippsportlased (ja jutt on päris-päris maailma tippudest), tippjuhid kui ka 10-12 aastased noortennisistid. Lugesin tema raamatut “The only way to win” ja mulle kohutavalt meeldis. Küllap osaliselt seepärast, et olles ise juhtide coach ja samal ajal ka harrastussportlane näen igapäevaselt tugevaid seoseid töö ja spordi arengumetoodikate vahel (noh, eks coaching kui inimeste arendamise metoodika ongi algselt spordist pärit). Ent teisalt ja rohkem meeldis raamat mulle ikka vast seepärast, et selles oli iva. Ja kuidas teisiti saigi see olla, sest raamat rääkiski “ivast”, tähendusest, selle mõtestamisest, loomisest ja mõjust.

Kes on täna Eestis edukas?

“Miks sa seda teed?” See esmapilgul lihtne ja konkreetne küsimus võib mõnikord hulluks ajada. Teen seepärast, et teen, mida sa pärid! 🙂 Ja nii me teemegi. Paljusid asju. Et olla edukas. Mis iseneenesest on hea eesmärk. Ent kehvaks kipuvad asjad minema sellest, kuidas me defineerime edu. Täna on Eestis edukas inimene see, kes… Jätka lauset pikemalt juurdlemata ja risk on suur, et jõuad edu määratluseni läbi sotsiaalsete ootuste – edukas olla tähendab omada tasuvat töökohta, eramaja, kahte autot, kuldset retriiverit ning teha vähemalt kaks soojamaa reisi aastas. Nõus, veidi pingutan siin üle, aga kuhugi sinna suunda kipuvad ootused ehk minema. Nii siis pingutame, punnime, rabame tööd ja kui tervis vastu peab, siis saavutamegi selle ja… mingil hetkel vaatame Veiko kombel tühja pilguga enda ees laual lebavaid jõuetuid käsi.

Tippu ei pea jõudma küünarnukkide abil

Jim Loehr ütleb mitut toredat asja. Esiteks näiteks seda, et selleks, et olla edukas, võib ja peab bussis inimestele istet pakkuma – küünarnukkidega teiste klobimine ja valmisolek teisi kägistada ei ole ainuke viis tippu jõudmiseks. Ja kahtlemata ei pruugi see olla ka õnnelikuks tegev viis. Loehri vaade tähendusele on midagi muud ja see kaasab eelkõige paljut seda, kuidas ja keda sa oma tegemistega aitad. Selleks, et tippu jõuda, et olla edukas ka enda silmis, ei piisa ainult n.ö endaga seotud isikuomaduste – enesekindluse või järjepidevuse – arendamisest. Vaja on arendada ka teistsuguseid, teiste inimestega seotud võimekusi. Kuidas siis ikkagi tähendust luua ja ennast võimekamaks arendada? Näiteks nii.

Missiooni ehk tähenduse loomine

1. Vasta mõnele küsimusele:

  • Millise päranduse sa tahaksid jätta oma järeltulijatele?Millisena inimesed sind võiksid mäletada?
  • Kuidas sa tahad, et inimesed sind kirjeldaksid?
  • Kes sa tahaksid oma elus olla – siis kui sa oled just oma n.ö parimatel hetkedel?
  • Kes ja mis on sinu jaoks kõige tähtsamad?
  • Millised on sinu põhiväärtused, 2-3 asja, mis defineerivad sind ja millest sa pole valmis loobuma?
  • Kuidas sa kirjeldaksid tõelist edu oma elus?
  • Mis teeb su elu elamisväärseks? 

     

2. Pane mõne lausega kirja oma missioon, tuginedes eelnevate küsimuste vastustele. “Ma tahan, et mind mäletataks inimesena, kes…” Ja nii edasi. Sellest missioonist saab sinu tähenduse nurgakivi.

Enda vaimsesse tippvormi ja “edukaks” arendamine

1. Meie võimekused (ikka selleks, et olla see inimene, keda eespool missioonis kirjeldasid) jagunevad kaheks:

  • Võimekused, mis on seotud konkreetselt tulemuslikkuse parandamisega. Enesekindlus, järjekindlus, optimism, loovus, keskendumine, enesekontroll jne. Kui neid arendame, siis tõenäoliselt oleme tulemuslikumad. Need on ka n.ö tavapärased võimekused, mida oleme harjunud kirjutama arenguplaanidesse. Ja nende arendamisega tuleb tegeleda.
  • Loehri väitel on aga vähemalt sama olulised nn moraalsed võimekused, mis on seotud teiste inimestega. Sest need on need, mis loovad arengule sügavama sisu ja tähenduse. Näiteks hoolimine, ausus, eeskuju, inimlikkus, tänulikkus, kaastunne, lojaalsus, austus, kannatlikkus teiste suhtes jne. Ja neid saab ja peab arendama sama moodi, nagu tulemuslikkusega seotud võimekusi.

 

2. Pane kirja 8-10 peamist võimekust, mida on vaja sinu missiooni täitmiseks – et olla see inimene, keda missioonis kirjeldad. Ja tähelepanu – vähemalt 3-4 kirja pandud võimekustest peaksid olema moraalsed, teistega seotud võimekused.

3. Hinda enda hetkeseisu võimekustest lähtuvalt skaalal 1-5ni, kus 1 on “mul on see täitsa puudu” ja 5 tähendab “see olengi mina”.
Tehtud?
Nüüd hinda võimekusi uuesti ja kriteeriumiks on see, kui tähtis selle võimakuse arendamine sinu jaoks praegusel hetkel on. Ikka skaalal 1-5ni, kus 1 on “hetkel pole oluline” ja 5 tähendab “ma pean sellega kohe tegelema hakkama.

Plaani tegeemine

Ja edasi? Edasi vali välja 1-2 võimekust, millega tegelema hakata – milles sul on vaja areneda ja millega tegelemine on ka hetkel tähtis. Tee konkreetne, 30päevane tegevustega sisustatud arenguplaan (millal, kellega, kui sagedasti jne teed).
Ja siis hakka tegema. Kui tunned, et selle võimekusega juba asjad sujuvad, võta ette järgmine. Ja kui ikka hätta jääd, kirjuta mulle raimo@mindsweeper.ee 🙂