Vahetasin Raimo Ülavere Coaching Podcasti kodu ja sellega seoses siin blogis enam eraldi podcasti osadele viiteid ei lisa. Podcasti leiad hõlpsalt üles Spotify'st ja Apple Podcast'idest otsinguga Raimo Ülavere Coaching.
Täna räägin enesekuvandist. Täpsemalt edasiviivast enesekuvandist ehk sellest, kuidas teha päris olukordades ära teha sama hea sooritus kui treeningul, olgu selleks olukorraks esinemine, töövestlus või spordivõistlus.
Miks teiste arvamus nii tugevalt meid mõjutab, miks meid võib rivist välja lüüa mõni hooletult õhku paisatud kommentaar ja miks mõned inimesed suudavad teiste hinnangutesse külmema peaga suhtuda.
Seekordses podcasti osas räägin nähtusest nimega teadlik mäng - mis on üks viimaste aastate soorituspsühholoogia kaalukamaid leide.
Tänases podcasti episoodis räägin kriitikast ja sellega seotud müütidest. Eriti kui räägime enesearengust või juhtimisest, kus tihti kuulutatakse, et igasugune kriitika on teretulnud, vajalik ning lausa vältimatu õppimise eeldus.
Tähendust peetakse kaasaegsetes motivatsiooniteooriates üheks võtmenähtuseks, kuna tal on ülisuur mõju inimese heaolule ja rahulolule eluga.
Pott on üks, meie aju ei tee vahet, kas tegemist on vaimse või füüsilise pingutusega, ütleb kestvusalade treener ja füsioloogia doktorant Karmen Reinpõld värskes podcasti osas.
Tahtejõud tundub olevat mingi müstiline nähtus, millele on hea viidata siis, kui näed kedagi eriti sihikindlalt midagi tegemas. Või siis, kui vaatad õues tibutavat vihma pärast väsitavat tööpäeva ja kuidagi ei leia seda - ikka tahtejõust jutt - üles, et jooksma minna. Ent selgub, et tahtejõul pole müstikaga suurt pistmist, ta on väga konkreetne, lausa füüsiliselt nähtav ja tunnetatav asi.
Uskumused mõjutavad meie elusid ja käitumist enam kui me arvame. Millised on aga uskumused, mis meid viivad pigem parema elu ja heaolu poole? Aga palun, siin on 3 tükki.
Inimene ja inimese elu on täis vastuolusid. Ja üks neist vastuoludest aitab kummalisel kombel elus paremini hakkama saada. Jutt on siin nähtusest nimega traagiline optimism.
Emotsioonid võivad olla meeldivad või ebameeldivad, ent kõigil neil on oma põhjus. Viha võib olla ebameeldiv, ent samas on ta üks oluline osa inimese motivatsioonikäitumisest.
Perfektsionismist armastatakse rääkida kui armastusväärsest nõrkusest või kui hoopis tugevusest. Sellest, mis meid justnimelt edukaks teeb. Ja päriselt on perfektsionism oluliselt suurema ja laastavama mõjuga kui me mõnikord seda endale tunnistada tahaksime.
Musklis, vähese jutu ja kivinäoga macho-mees on karmis võitluses vaenlasega viimane mees, kes püsti seisab. Viskab siis mõne eriti tabava repliigi - näiteks "I'll be back" - ja jalutab päikese loojangusse. Umbes selline kipub olema enim levinud arusaam mentaalsest tugevusest. Ja enam vist suuremalt mööda ei saa panna.
Lubadusest kinni pidamist peetakse usalduse mõõdupuuks. Ometi me kõik murrame lubadusi, küsimus on kellele ja milliseid lubadusi.
Eesmärgistamisest on viimase paarikümne aastaga saanud korralik haip. Ent sageli tehakse seda moel, mis tegelikult sooritusele ja tulemusele kaasa ei aita.
Süü ja häbi tunne tunduvad justkui samad asjad, ent tegelikkuses on päris erinevad tunded. Ja mis kõige olulisem - kui häbi üldiselt pigem pärsib inimese võimekust, siis süü tunne võib ootamatul kombel hoopis kaasa aidata.
"Kasuta oma tugevusi, tee tööd ja näe vaeva, siis oled edukas" tegelikult ei kehti. Õigemini - see pole päris kogu edu võrrand, edu võrrandis on veel üks osaline - õnn ehk juhus.
Parimad tulemused - olgu see tööl, spordis või elus - tehakse sageli põhimõttel "järjekindlalt piisavalt hea".
Küllap oled sinagi, nagu me kõik, kuulnud ja tõenäoliselt isegi kogenud nähtusest nimega stress. Ning kui küsitakse, kas stress on pigem hea või mitteniihea - et mitte öelda halb - nähtus, siis enamik meist vastaks tõenäoliselt - ohh, oleks vaid nii, et stressi oleks vähem või et teda üldse poleks. Ja nii vastates ja mõeldes sillutame teed läbikukkumistele, tagasilöökidele, probleemidele tervisega.
Avatusel ja aususel on piirid. Lõputu, põhjatu, piirideta avatuse, aususe, otsekohesuse tagajärg võib olla loodetud kasu asemel usaldamatus, lõhkuvad konfliktid ja suletus.
On "Uute Alguste" aeg. Kui sa oled normaalne tavaline inimene, siis tõenäoliselt midagi sa endale seoses uue aastaga rääkisid. Olgu selle nimi lubadus, lootus, idee või uitmõte.
Tarkus ei tule ainult ajaga. Me võime elada pika elu, ent surra ikka lollina, nagu viitab Ruja ühes laulus. Tarkus tuleb õppimisest ja tehtule tähenduse andmisest.
Me kõik oleme järjekindlad, meil kõigil on olemas tugev enesedistsipliin. Küsimus on vaid selles, kas need tegevused ja harjumused, milles me nii järjekindlad oleme, ikka viivad meid sinna kuhu tahame.
Miks mõned inimesed tunduvad jäävat iseendaks igas olukorras ja mõned on nagu kameeleonid, muutes oma käitumist ja tundub, et ka olemust vastavalt olukorrale?
Kui olukord on raske ja emotsioonid laes, siis ei aita see, kui kinnitad endale: mõtle positiivselt! Küll aga aitab neutraalne mõtteviis ehk oma tähelepanu viimine tegevusele.
Tead küll seda tegelast, kes meile pingelistes olukordades peas ütleb, et sa vist ei suuda. Või kes pidevalt muretseb selle pärast, mida teised sinust mõtlevad. Ja kes kipub mõnikord jaurama, mäletsema ja kritiseerima. Kuidas teda taltsutada?
Need müüdid vaatavad vastu sotsiaalmeediast, neid paljundatakse ja taastoodetakse meemidega. Neid kinnitatakse sõpradele, tuttavatele, kellele iganes, kelle tähelepanu õnnestub saada. Ja kahjuks üritavad inimesed – liiga paljud – neid ka järgida. Kui kõik ikka nii räägivad, siis peavad need ju õiged olema. Kuid see lõpeb pettumuse, kahetsuse, häbitundega. Ei ole mõistlik. Ja on kohati isegi õudne.
Hirm kardab päevavalgust, on üks tore ütlemine. Milles on tugev annus tõeseerumit - mida enam me mõistame, kuidas ja miks meie peades toimub, seda paremini me suudame ka muuhulgas hirmuga toime tulla.
Mis on täna juhtide jaoks enda kui juhi arendamise kontekstis olulisemad teemad? Olen viimase 15 aasta jooksul lugenud hulga raamatuid eestvedamisest, meeskonnatööst, coachingust, ka emotsioonidest,…
Tõeline enesekindlus on vaikne, ebakindlus aga häälekas, räägin värskes podcasti osas.
Mis on uut juhtimises? Küsimus, mida ikka küsitakse ja millele ma ka proovin vastuseid leida. Ent mida kauem juhtimise temaatikaga tegeleda, seda enam hakkab tunduma, et vastus sellele võib olla kaunis... igav.
Värskes podcasti osas räägin sellest, kuidas tegema hakkamine ja tegemine on kaks päris ise asja. Ja kuidas see mõjutab oluliselt meie motivatsiooni.
Eelmine nädal tõi uudise, et suurematest ja tuntumatest organisatsioonidest esimesena Eestis katsetab Elisa 4 päevast töönädalat. Suur samm edasi kaasaegsema töökeskkonna poole. Ent ehk on siit veel ruumi edasi minna.
Harjumustest ja nende muutmisest räägitakse ja kirjutatakse palju. Kas see kõik on aga ka seda väärt? Ja kuidas kuidas harjumuste orjast harjumuste peremeheks saada?
Mõni aeg tagasi tegin ühel konverentsil ettekande teemal "Tagasilöögid ja nendega toime tulek". Palusin alustuseks inimestel teha valik, kas tagasilöök on nende jaoks pigem: elu paratamatu osa, tüütu ebameeldivus, mis tuleb ära kannatada või õppimise koht ehk iga tagasilöök on õppetund.
Millal sa viimati tööle minnes lipsu ette või kostüümi selga panid? Inimesi, kes seda teevad, jääb üha vähemaks. Mis on omal moel kaudne märk sellest, kuidas üha enam levib ja läheb hinda üks juhi võtmeoskusi - oskus delegeerida vastutust.
Selles podcasti episoodis räägin sellest, millest vaimne tugevus saab alguse ehk räägin ultrarealismist. Mis see on, kuidas välja näeb ja kuidas ka sina saad käituda nagu ultrarealist.
See juhtus eelmise aasta septembris Vihula mõisa seminariruumis. Olime juhtidega terve päev rääkinud erinevatest asjadest - tagasisidest, motivatsioonist, eesmärkidest jne. 15 minutit enne koolituspäeva lõppu võttis sõna personalijuht ja ütles midagi sellist: see kõik on väga põnev. Aga ikkagi jääb küsimus: kuidas hoida head töötajat?
Baba Vanga ehk vanaema Vanga elas Bulgaarias ja temast sai endise nn idabloki kõige tuntum müstik ja ennustaja.
Öeldakse, et ajalugu ei saa muuta. Päris tõsi see siiski vist pole - sündmused, faktid, numbrid on sellised nagu nad on. Ent see, kuidas neile tagantjärele peale vaatame, muudabki ajalugu.
Praegu on see hetk, mil on õige aeg mõelda järgmistele ratta või triatloni hooaja võistlustele ja leida vastus küsimusele: kuidas ennast hooajaks tippvormi treenida?
Aktsepteeri olukorda ja keskendu tulevikule, annab meditsiinikeskuse Confido arsti haridusega juht Kadi Lambot värskes podcasti osas nõu, kuidas kriisis toime tulla. Ta räägib ka tänulikkusest, muutusteks valmistumisest ja laisklemisest.
Ma ei tea kedagi, kes pole kes poleks praegu üle töötanud, ütles hiljuti ühe koolitusfirma juht, kes puutub kokku paljude organisatsioonidega. Värskes podcastis osas räägime läbipõlemisest.
Kannatlikkus on midagi, millest liiga palju ei räägita. Ikka meeldivad meile enam lood, mis räägivad üleöö edust, imelastest või erakordselt kiirest rikastumisest.
Kui sul pole eesmärki, siis ei jõua sa kuhugi. Aga kui sul on eesmärk, siis sa ei pruugi samamoodi kuhugi jõuda.
Suurim sabotöör - see, kes meid tagasi hoiab ja vahest ka tegelikkusest väiksemaks teeb - elab meie peades. Kes ta on ja kuidas ta toimetab, sellest räägime värskes podcasti osas.
Juht peab õppima nautima, et viljad toovad ära teised inimesed, ütleb Swedbank Eesti juht Olavi Lepp värskes podcasti osas.
Edu tähendab minu jaoks arengut, edasi liikumist, ütleb värskes podcasti osas Eesti üks parimaid laskesuusatajaid Johanna Talihärm.
Juht on edukas siis, kui meeskond, organisatsioon on sammu edasi teinud. Lihtsalt olemine pole okei, ütleb värskelt Aasta Juhiks valitud Coop Panga juht Margus Rink.
Täna on teadmiste päev ja lapsed lähevad kooli. Ning meie, lapsevanemad, õhkame ja ütleme: sa oled nii tubli, sa oled nii nutikas. Tehes sellega tegelikult neile karuteene.
Jutud motivatsioonist on neile, kelle puudub eesmärk. Inimestele, kellel on selge siht ja eesmärk, pole vaja rääkida motivatsioonist, enda või teiste motiveerimisest, nippidest ja trikkidest ja teooriatest.
Puhkuse väärtuslik koostisosa on lugemine. Vähemasti minul. Ja usun, et ka paljudel teistel. Seega, allpool rida raamatusoovitusi juhile, mida on hea puhkuse (või ka muul) ajal kätte võtta ja lugeda.
Psühholoogiline turvalisus tundub viimase 10 aasta meeskonna arengu teooriates olevat see võluvits, mille olemasolu või puudumine määrab ära, kas meeskond on edukas. Ent siin on siiski paar olulist “jah, aga”.
Kaasaegse juhtimise üks võtmeoskusi on võime ümber lülituda, räägib värskes podcasti osas juhtimispsühholoog Mare Pork, kes usub, et kõige suurem ressurss juhtide jaoks asub nende sees.
Müüt sellest, et juhid on kivist, on purunemas, ütleb värskes podcasti osas Kaidi Ruusalepp, raha kaasamise ja investeerimise platvormi Funderbeam asutaja ja juht.
Juhil on meeskonda rohkem vaja kui meeskonnal juhti, ütleb Eesti üks kogenumaid ja tuntumaid tippjuhte Erkki Raasuke värskes podcasti osas.
Meeskonnas konfliktide puudumise tagajärg ei ole harmoonia, vaid apaatia.
Milline on juhtimine 21. sajandil? 3 nähtust, ütleb Valdur Laid, Eesti üks kogenumaid ja mitmekesisema juhtimiskogemusega tippjuhte. Muutunud on "kuidas asju teeme" olulisus, rumal töö on digitaliseerumise tulemusel kadumas ja töö ning eraelu on põimunud.
Alalhoidlike inimestena me võtame üsna raskelt külge imporditud hoiakuid ja mõtteviise. Ent ühe mõtteviisi võiksime küll kõik endale külge pookida - see on Ubuntu.
See kevad tuleb tööinimestele teisiti. Võrreldes eelmise kevadega. Just vaimset heaolu silmas pidades. Ja kahjuks annavad siin oma osa ka juhid.
See näib esimese hooga suur probleem - kui inimesel on olemas võimekus ja oskused, ent puudub enesekindlus. Ent viimased uuringud ütlevad, et eespool kirjeldatud olekut kirjeldav nn petja sündroom võib olla pigem hoopis õnnistus kui needus.
Sel ajal kui keskkond surub meid jälle üha väiksemale pinnale - nii füüsiliselt kui mentaalselt - oleks ehk mõistlik teha hoopis risti vastupidist - sirutada end välja ja alustada millegi uue, värske, põnevaga.
Meil kõigil on peas hääl, kes meiega räägib. See teadmine on tulnud mõnele inimesele üllatusena - just et kõigil on peas oma hääl. Ja umbes iga kümnes inimene usub, et see hääl pole tema ise, vaid keegi tegelane väljapool teda.
Kõige kõvemad võimekused, mida juhtide puhul võiks arendada, on mõnikord just need, mis tunduvad liiga “pehmed”, et neist üldse juttugi teha. Sest juhtimine on karmide meeste ja naiste ala. Või kas ikka on?
Me kõik oleme tundnud igavust ja see tunne ei ole enamike jaoks meeldiv. Ent igavuse tunde tekkimisel on selged põhjused ning me saame neid teades seda tunnet ennetada või ka nautida.
Tegevuste nimekirjad ehk to-do listide ajalugu ulatub väidetavalt 300 aasta taha. Ja nende lubadus pole muutunud - tegevuste nimekirjad peaksid aitama meil püsida fookuses, vähendada segajaid ja luua heaolu tunnet tehtu üle. Ning kahjuks teevad nad sageli just vastupidist.
Coachingust on kirjutatud palju raamatuid. Ent vähe selliseid, mis ehk lugejale ka korralikku väärtust annavad. Nüüd ühe sellise leidsin.
Edasilükkamine ja delegeerimine on kaks sagedast teemat juhte kimbutavast probleemide puntrast. Ehk kuidas teha nii, et olulised asjad oleks õigel ajal tehtud.
Me oleme sellised, nagu me oleme sündinud. Ja me ei muutu. Selle müüdi pehmem variant on - lapsepõlv on meid selliseks vorminud ja … me ikkagi ei muutu.
Ennustamine ei ole tänamatu töö. Neuroteadlased kinnitavad, et ennustamine, plaanide tegemine, tuleviku ette kujutamine on tegevus, mis tekitab meis sageli hoopis õnnetunnet.
Uhh, oli vast aasta, kas pole?! Paljude jaoks oli mööduv aasta nagu Ameerika raudtee - üles ja alla, üles ja alla. Nii ka minul. Ja lõppkokkuvõttes saan öelda - elu parim tööaasta!
Paus on kindlasti üks enim alahinnatud enesearengu ja psühholoogilise tugevuse kasvatamise koostisosa.
Kaugtöö ja inimeste hakkama saamine tundub olevat jätkuvalt kerge peavalu juhtidele. Ent ehkki peavalu võib olla isegi õigustatud, pole selle põhjus kaugeltki see, mida arvatakse.
Olen taas hakanud saama kutseid teha juhtidele veebikoolitusi teemal kuidas oma inimeste motivatsiooni ja pühendumust hoida. Kui meeskond on virtuaalne ja kõik töötavad kodus.
Emotsioonide kontroll tundub olevat justkui midagi ülikeerulist ja meil on tunne, justnimelt tunne, et meie sellega mõnikord toime ei tule. Võib-olla. Ja võib-olla ka mitte. Sest emotsioonide kontroll - see sõna kõlab veidi kehvasti - emotsioonide teadlik suunamine saab alguse sootuks lihtsamast kohast kui võiks arvata.
Igal tegevusel ja tegevusetusel on eesmärk. See väide seletab ära nii mõnegi “ma ei taha”. Ja asetab mõistlikumasse kohta ka mõtteviisi, et me peame teisi inimesi “motiveerima”.
See on kaunis tüütu ja enesehävitajalik tegevus. Ent me kõik teeme seda. Me mäletseme.
Mida on uut kaasaegses juhtimises? Seda küsimust kuulen sagedasti. Nüüd olen üle hulga aja leidnud midagi, mis tundub juhtimise juttude kontekstis värske ja põnev.
Juhi töö inimestega seisneb lihtsustatult kokku võttes kahes asjas - nõudlikkuses ja toetuses. Ning kui esimese puhul tekitab tavaliselt probleeme selle vähesus, siis toetuse puhul on mõnikord probleemiks hoopis selle üleküllus.
Juhtimises pole ainult ühte kindlat viisi, kuidas organisatsiooni edule juhtida. See on küll klishee, ent tõsi. Tänapäeva ehk tuntuim vastuvoolu ujuja ja samas ka eeskuju on Netflix.
Selleks, et oma valdkonnas tippu jõuda, tuleb 10 000 tundi harjutada ja treenida. Nii kõlab üks väga levinud müüt. Ent kahjuks on see parimal juhul vaid pooltõde.
See pole lihtne. Kaugeltki pole see mugav ja mõnus. Ent see võib olla vajalik. Ja ka võimalik.
Perfektsionism on midagi, mis võib viia tippu. Ent see võib olla ka midagi, mis viib hoopis arengust ja kasvust eemale.
“Mis mõttes?” jahmatasin mõni aeg tagasi, kui lugesin ühest muidu supertoredana tundunud raamatust, et kiitmine tuleks ära lõpetada.
Mõni aeg tagasi kuulsin lugu ühest juhist, keda edutati. Edutati juhtima uut, suuremat osakonda. Miks just tema, küsisin rääkijalt? Ei tea, oli vastus, ju ta siis meeldis kellelegi rohkem.
Eelmisel nädalal kuulsin ja nägin kahte koolitajat viitavat sellele, et inimese keskmine tähelepanuvõime on drastiliselt kukkunud. Nad pole ainsad, see jutt on erakordselt levinud. Ja…
See on ju vaid probleemi vältimine ja inimeste töö alavääristamine, mõtlesin mõned päevad tagasi, kui kuulsin üht järjekordset lugu sellest, kuidas inimeste motivatsiooni prooviti ühes…
Mis on võitmine? Noh, esmapilgul tundub rumal küsimus. Loomulikult, teistest parem olemine. Esimene olemine. Ent kas võitmine on ikka midagi, mis toimub ainult teiste arvelt,…
Maailm muutub ja pole pole kunagi enam endine. Ja ta muutub kiiremini kui kunagi varem. Mina, meie peame muutuma. Seega, muutu või sure. Ja nii…
Häbi on üks tugevamaid emotsioone, mida me inimestena tunneme. Ja häbitunde kartus on enamlevinud põhjusi, miks me tähtsal hetkel läbi põleme. Või miks me sageli…
See hämmastab meid üha uuesti ja uuesti. Kuidas ikkagi on võimalik, et muidu täitsa toreda ja sõbralikuna tundunud inimesest saab pärast juhiks saamist… noh, ütleme…
Tähelepanu on ehk meie suurim võimalus ja samas ka suurim risk. Kui me suudame teadlikult suunata oma tähelepanu asjadele, tegevustele, mis meid edasi viivad, siis…
Meil kõigil on nad olemas. Inimesed, kes meile meeldivad. Kes meeldivad veidi nagu rohkem kui teised…
Kui mind viimaste kuude jooksul avalikkuse ette jõudnud n.ö juhtimisjuhtumitest midagi jahmatas, siis oli see Aivar Mäe endiste ja praeguste kolleegide toetuskirjad ning ütlused ajakirjanduses.
Avatus uuele on tähtis. Kasvamise, arenemise hoiak on tähtis. Kasvu mõtteviis on tähtis. Arenda seda. Punkt. Umbes nii algab ja lõpeb suurem osa juttudest, mis…
Räägin seekord sellest, miks me kipume pinge olukordades üle mõtlema ja miks mõnikord mõte kipub piltlikult öeldes kinni jooksma. Ning miks see ebameeldiv mõtete hangumine…
Kui ütleme geenius, siis hõllandub meie silme ette Albert Einstein või Garri Kasparov või Stephen Hawkins.
Me kõik oleme inimestena aeg-ajalt vastamisi kolme küsimusega: Kas ma näen rumal välja? Kas ma teen seda ikka õigesti? Kas ma olen ikka piisavalt hea?…
Milline oli Sinu elu parim võistlus? Tuli meelde? Milline oli aga halvim võistlus, kuidas iganes sa seda määratled. Mäletad?
Minult küsitakse üsna sagedasti raamatusoovitusi juhtidele. Ja mõnikord oskan siis ka midagi välja pakkuda.
