Mis on ühist Delfi oraaklil, Nostradamusel, Igor Mangil ja teistel tuleviku ennustajatel? Lisaks sellele, et nad kõik tegelelevad (-sid) tuleviku ennustamisega… oli ja on neil kõigil õigus.


“Maailm on täpselt selline, nagu sa arvad, et ta on,” kõlab üks 7st väidetavalt absoluutsest tõest Hawaii saartelt pärit filosoofias. Ennustaja roll pole tegelikult liiga keeruline. Tuleb segada maitsvalt kokku enda uskumusi ja mõningaid fakte, lisada kübeke müstikat, saputada peale sortsuke enda taskufilosoofiat ja ongi valmis.
Inimestena on meil kõigil kaks asja: tugev kalduvus näha kõikjal mustreid ning suur tahe piiluda tulevikukardina taha. Ja seepärast me näeme ja loeme ennustustest välja täpselt seda, mida näha tahame.

“Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi,” ütles president Toomas Hendrik Ilves eelmisel aastal Eesti sünnipäevakõnes. See on tõsi. Ent kuidas siis edasi? Soovides sul aidata leida ja näha oma “mustrit”, sinu enda nägemust tulevikust, kirjutasin 9+1 asjast, mis minu arvates hakkavad 2015. (lamba) aastal juhtuma.

 

ÜKS: Selle aasta võtmesõnaks saab keskendumine

Keskendumise võime kadumine on seotud tehnoloogia arenguga, väidab Daniel Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste Maale tooja. Ja tehnoloogia, internet, trügib oma erisugustes vormides üha enam ja enam meie ellu. Näiteid keskendumisvõime kahanemisest ja tehnoloogia mõjust tunnetame vast kõik omal nahal. Mitmed ajajuhtimise (ja muud) koolitused nimetatakse 2015. aastal ümber keskendumise koolitusteks – sest eesmärk pole enam teha ära võimalikult palju asju lühikese aja jooksul, vaid teha ära üks hea asi korralikult ja segamata. “Ma kardan päeva, mil tehnoloogia saab inimkonnast võitu. Siis on maailmas vaid terve põlvkond idioote,” ütles Albert Einstein. Ehk on võimalik seda päeva siiski vältida…

 

KAKS: Kultuuri tähtsus inimeste eludes kasvab

Heitlik ja hüplik elu sunnib enam vaatama igavikulisemate asjade, sh kultuuri poole. Kinoturul läheb andmiseks, konkurentsi on sekkunud jõuliselt uue tegijana Apollo, Tallinnas avati siinmail uudse tehnoloogiaga IMAX kino, veel mitmed kinoplaanid on arendajate laual. Teatrites tehakse sel aastal (taas) uusi rekordeid. Uusi rekordeid löövad ka muuseumid, kes on saanud (ja saavad ka edaspidi – nt sügisel valmiv Eesti Rahvamuuseum) kodumaise väga hea disaini ühtedeks silmapaistvamateks eksponaatideks. See kõik teeb inimesed rõõmsaks. Ja kultuursemaks.

 

KOLM: Väljaränne jätkub ja “ajude” osas kiireneb

Erinevatel põhustel. Mitmed neist on üsna pragmaatilised – tõepoolest on Põhja pool sageli paremad palgad pluss inimväärsemad töö- ja elukeskkonnad. Ja et on ka teada, et majanduskasvust (mida Eesti hoolimata kõigest ikkagi hetkel naudib), saavad esimese hooga rammusama tüki osa vaid kolmandik kuni pool rahvastikust, siis on paljude jaoks üle piiri tööle minek inimese enda seisukohast mõistlik valik. Ent jätkub ka mitte lihtsalt raha järgi liikujate arv, vaid ka “ajude” – noorte, nutikate, ettevõtja-tüüpi inimeste väljavool. Meil on olemas eeskujud – edukad rahvusvahelised start-upid ja välisfirmades läbi löönud professionaalid – ning eestimaalastel on olemas kõik võimalused liikuda üle piiride ja töötada seal, kus on paremad eeldused edukaks äriks või eneseteostuseks. Paradoksaalselt mõjutab väljarännet ka asjaolu, et sellest nii palju räägitakse. Ehk mida enam korrutatakse, kui mitukümmend tuhat on väljarändajaid, seda enam neid juurde tekib – sest see tekitab tunde, et ma pole üksi ja mis minagi siis siin passin…

 

NELI: Kodukontoris töötajate arv kasvab hüppeliselt

Miks? Sest see on kasulik, igas mõttes, ütlevad eksperimendid ja uuringud. Vähem distressi, suurem vastutus ja kasvav tulemuslikkus, mis peaks rõõmustama nii tööandjaid kui töötajaid. Kui läänemaailmas toimus kodutöötajate arvu plahvatuslik kasv juba eelmisel kümnendil ja hetkel jätkub n.ö stabiilne kosumine (nt USAs on hetkel u 4% palgatöötajatest püsivalt nn kodukontoris, siia hulka pole arvatud nn mikroettevõtjaid, iseenda tööandjaid, taksojuhte jne), siis Eesti suuremates tööandjates pole plahvatust veel toimunud. Tehnoloogia ja tarkvara valmisolek on aga juba ammu olemas – Skype, Fleep, Weekdone, Dropbox, Basecamp jnejne. Eestis, kus tehnoloogia kasutuslevikult ja -taibult oleme ees ka paljudest lääneriikidest, on kodutöötajate arvu kasv seni jäänud ainult juhtide mõttemaailma taha.

 

VIIS: Mugavusteenuste äppide ja messimise võidukäik

Äpid ja nutitelefonid on siin juba jupp aega. Eestis hetkel müüdavatest telefonidest on üle 70% nutitelefonid ning trend on kasvav. Seega, küsimus on, mida selle nutifoniga siis tehakse. Kui seni oli vast kaalukaimaks kasutusotstarbeks (lisaks helistamisele ja SMSidele) meelelahutus, sotsiaalmeedia ja fun, siis alanud aastal teevad võidukäiku mugavusteenuste äpid ja messimine ehk eri moel ja kujul üksteisele sõnumite, failide, fotode jne saatmine. Facebook on pooleldi out, sama kehtib Instagrammi kohta, seal olulist kasvu ja arengut enam ei toimu. In on Whatsup, Snapchat jt. PS Kas üritad endiselt kell 7 reede õhtul helistades vaba taksot leida? Lõpeta enda piinamine ja lae endale telefoni alla Taxify.

 

KUUS: Poliitikas teeb IRL come-backi

Jah, tunnistan, keeruline on 1. märtsi Riigikogu valimistel prognoosida helget tulevikku erakonnale, kellelt nägime mõni aeg tagasi kooselu seaduse kontekstis pigem 16. sajandile omast maailmavaadet. Ent ennustan neile sellegipoolest suuremat edu kui seda näitavad hetkeküsitlused, peamiselt kahel põhjusel: IRLil on võimalik end tugevalt vastandada olemasolevale võimukoalitsioonile ning vastandumine aktiviseerib valijaid tavapäraselt enam kui ka kõige sisukamad lubadused. Ja veel, ajalooliselt on IRL on olnud alati tugev kampaaniaerakond, kes on napsanud valimistel hääli nii Reformierakonnalt kui eelkõige Sotsiaaldemokraatidelt. Sotsidel on suur osa toetajatest n.ö soo ehk need, kes üsna kergelt oma eelistusi muudavad. Kui reformikad teevad valimistel sellegipoolest tugeva tulemuse, siis sotsid jooksevad lati alt läbi. Jälle. Millest on kahju.
Ja Keskerakond? Keskerakonnaga ei juhtu endiselt midagi erilist. Peale mõnede uute kohtuasjade ja korruptsioonisüüdistuste – mitte midagi. Keskerakonna edu või mitteedu sõltub peamiselt ainult ühest asjast – erakonna esimehe tervisest.

 

SEITSE: Esoteerika lööb veel enam õitsele

Inimestel on raha ja igapäevast materjaalset heaolu veidi rohkem. Ent õnn, õnnetunne ei ole kasvanud sellega proportsionaalselt. Tööd ei tehta mahuliselt enam kui vanasti, ent töö ja elu olemus on muutunud – täna on see fragmentaarsem, tükilisem kui kunagi varem. Me peame oma tähelepanu jagama korraga tuhande asja vahel. Ja see väsitab. Ning sunnib otsima rahu ja õnne sealt, kus seda kõige lubavamalt vilgutatakse. Nii valus on ju kuulda, et tee enamate õnnehetkedeni käib läbi harjumuste muutmise, läbi pikaajalise “töö” iseendaga. Kiire naudingu ja pikaajalise kasu vahel valides langeb valik reeglina esimese peale. Niisiis pöördub üha enam inimesi esoteerikute, kiire õnnenaudingu, helge tuleviku lubajate poole. Väidetavalt on Eesti ametlikult üks ateistlikumaid riike maailmas. Mis aga samas võimaldab selle “tühimiku” täita esoteerikal. Seega, Eesti üks enimkuulatud saateid “Hallo, Kosmos” R2-s saab uusi kuulajaid… Sest inimese hing tahab pai saada.

 

KAHEKSA: Murrang töö tasustamises – tulemuspalkade järsk vähenemine

Viimaste aastate juhtimisjutud ja suurte – Swedbank, Elion jt eeskuju hakkavad vilja kandma. Kui siiani olid eestimaalased selgelt tulemuspalga usku – ligi pool eestimaalastest said veel mõni aasta tagasi tulemuspalka, siis trend on muutumas. Mitmed suured kontsernid – panganduses, telekomis, tööstuses on vähendamas või loobumas tulemuspalkadest. Eesmärk on lihtsustada keerukaid tasusüsteeme ning ehk on ka tööandjad nüüd valmis enam võtma äririske enda kanda, kindlustades töötajate lojaalsust fikseeritud palgaga. Sel aastal räägitakse organisatsioonides tulemuspalkade asemel enam sisemistest motivaatoritest – vabadusest ise otsustada oma elu ja töö üle, meisterlikkusest ehk oma töös paremaks saamisest ning tähendusest – tööl peab iva olema.

 

ÜHEKSA: Planki väljakutse ehk üha enam inimesi läheb trenni

Facebookist saab juba lugeda planki tegemise 10 päevasest väljakutsest. Ja siis 30-päevasest kükkide tegemise väljakutsest. Ja spordisaalid on aasta algusele kohaselt täis õhinaga pungestajaid, kelledest mitmed hiljemalt mõne kuu pärast loobuvad. Ent paljud siiski ehk jäävad… Sõnaga – on päris kindel, et ka sel aastal jätkub inimeste füüsilise aktiivsuse kasv. Hetkel tegeleb regulaarse liikumisharrastusega (vähemalt kaks korda nädalas) Eestis veidi üle 40% inimestest, eelmisel aastal toimus mõneprotsendiline kasv. Ehkki oleme põhjanaabritest veel kaugel maas, on trend jätkuv ja lootustandev. Kui eelmisel aastal andis sellele hoogu veel riik – oli ju ametlikult liikumisaasta – siis sel ja järgmiselgi aastal lükkavad hoogu juurde kaks asja: teadlikkuse kasv ehk arusaama levik, et kiirustavas ja rübelevas maailmas kõige parem enda ajas juhtimise nipp on regulaarne trenn. Ja teiseks – tõsi, see kuulub pigem unistuste valdkonda – ehk otsustab uus Riigikogu, et töötajatele regulaarse treeningu võimaluse soodustamine ei ole potentsiaalne kuritegu, mida peaks erisoodustusmaksuga karistama.

 

ÜHEKSA PLUSS ÜKS: Televiisori vaatamise aeg väheneb

Täna vaatavad eestimaalased keskmiselt 4 tundi päevas televiisorit. Võrdluseks – soomlased annavad oma ajast televiisorile tund aega päevas vähem. Ent ka meil hakkab helendavale teleekraanile kingitud aeg vähenema. Erinevatel põhjustel. Tugevaim mõjutaja on mõistagi tehnoloogia areng – tahvelarvutid, nutiseadmed ja muu taoline, kus saab väga edukalt filme ja telesarju alla laadida ja vaadata. Ja millisest sihtgrupist see vähenemine siis eelkõige peaks tulema? Eestis ei vaata vanuses 14-35 aastat televiisorit umbes viiendik inimestest. On tõenäoline, et see trend kiireneb ja jõuab ka 35+ vanuses inimesteni. Ja ilus on ju mõelda, et televiisori vaatamine väheneb ka seetõttu, et … hakatakse rohkem raamatuid lugema. Üks mõni aasta tagasi Briti saartel tehtud uuring järeldas, et televiisorit vaatavad rohkem õnnetud inimesed ning õnnelikumad, enda eluga rahulolevamad inimesed loevad rohkem raamatuid. Ja õnnehetki tuleb meil ju 2015. aastal ikka rohkem ja rohkem.